Nikolai Kusmin 100!
Milles seisneb Nikolai Kusmini tähtsus eesti arhitektuuris?
Kusmin kuulub koos Robert Natuse ja August Volbergiga esimeste Eestis kutse omandanud arhitektide hulka, kes õppisid 1920. aastate lõpul Tallinna Tehnikumis Aleksander Poleštšuki ja Artur Perna õpilastena. Kuldse kesktee otsijana, kes eelistas vastuoludele kompromissi ega langenud liigsesse uudsuseihalusse, ei kuulu ta ehk Eesti 20. sajandi arhitektuuri kõige säravamate arhitektide hulka, kuid samas ei taandunud ta ka keskpärasusse, mis sai osaks paljudele teistele Tallinna Tehnikumi insenertehnikakeskse õppe läbinud projekteerijatele.
Ta on huvitav selle poolest, et säilitas suhteliselt sarnase arhitektuurse stiili läbi kogu oma loomeperioodi, teatud mööndustega oma viimaste töödeni 1980. aastatel, mil viljeles keskmist soome stiilis modernismi. Arhitektuuri seltskonnaelu poolelt oli tema see, kes oli 1990. aastate alguses toimunud uue Eesti arhitektuurielu sisse puhumise juures üks väheseid Eesti Vabariigi aegse arhitektuurielu mäletajaid. Ja lõpuks oli tal mullu 100 aasta juubel ning Arhitektuurimuuseumil on olnud kombeks teha niisugustel puhkudel portreenäitusi.
Mis sa tema päritolu ja tema kui inimese kohta oskad öelda?
Ta on päris segavereline: poola, vene, prantsuse jne juured, sündinud Riias, poisieas tuli I maailmasõja eest Eestisse. Lõpetas vene kooli, asus edasi tehnikumi õppima.
Kirjutiste põhjal on ta end aga kogu aeg ikka eesti arhitektiks pidanud, tema teadlik elu on olnud alati sellega seotud. Praktikal käis Burmani büroos, armastas viiulimängu, oli selline tuntud vana kooli mees, I Wabariigi aegne džentelmen.
Mis töödega Kusmin eesti arhitektuuriloos silma paistab?
Tema tuntuim maja on vahest Narva-Jõesuu puhkekodu, projekteeritud koos Manivald Noorega, ning näiteks Tallinnas Eha tänaval asuv endine ENSV Raudtee lastehaigla. Enne sõda tegutses ta tegelikult ulatuslikult Tartus, alles pärast siirdus Tallinnasse.
Tartus oli tal üsna edukas erapraksis, tegi palju elamuid, peamiselt Tähtveresse ja Tamme linnaossa. Tartus olid Eesti ajal temalt ka kinod Apollo ja Heli, kuid need on sõjas hävinud. Staararhitektide hulka ta ei kuulu, ent samas kerkib kogu muust seltskonnast siiski esile. Nõukogude aja alul oli Põllumajandus-, hiljem pikka aega Maaehitusprojekti peaarhitekt. Enim on ta siiski vahest Tartu linna ilmet mõjutanud, kus oli sealse staarima arhitekti Arnold Matteuse järel tähtsuselt ja prestiižilt teine arhitekt.
Tema enda arust oli tema ampluaa aga ühiskondlikud hooned, milleks osales palju võistlustel, kus sai ka tihti häid kohti. Vastuolulisim oli neist kindlasti Pärnu rannahotelli konkurss, kus ta sai teise koha, kusjuures esimest välja ei antud. Praeguse rannahotelli on projekteerinud teatavasti Anton Soans ja Olev Siinmaa, ent Kusminile jäi hinge, et teda selle maja juures ära ei mainitud. Soansi ja Siinmaa projektil on Kusmini omaga n-ö mõningaid sarnasusi, oma rannahotellivisiooni sai Kusmin realiseerida alles nõukogude ajal kolhoosidevahelise puhkekodu juures Narva-Jõesuus.
Kuidas läks tal üleminek vene aega?
Sitsi ja satsi stalinismi perioodil tegi Keele ja Kirjanduse Instituudi Roosikrantsi 6 (1952), hiljem jätkas aga segu fungist ja art déco'st, jäi dekoratiivsemaks kui Siinmaa ja teised.
Kuidas on n& auml;itus üles ehitatud?
Proovitud on osalt kronoloogiliselt, põhiliselt on aga tüpoloogia põhine. Ajalooline ülevaade. Lihtne!
Kas üleval ripub ka midagi, mida pole enne näidatud-teatud?
See on Kusminist üldse alles esimene näitus, varem on temast üht-teist vaid trükis ilmunud. Keegi temaga enne tegelnud pole, seega pole Arhitektuurimuuseumis olevast tema isikufondist enamik asju varem väljas olnud. Esimest korda on väljas paljud eramute projektid, mida saadavad Malev Toomi pildistatud tänapäevased fotod. Huvitav, et palju on tal säilinud võistlusprojekte, valmis ehitatud majade kohta on märksa vähem materjali, enamik on ehitamata jäänud tööd. Minule olid huvitavaimad uue Estonia teatri eskiisid, mis on nii tema muu loomega kui muuga võrreldes üsna teistsugused.
Kas üllitatakse ka trükis?
Trükis on tulemas, loodetavasti veel enne näituse kinni minemist, sisaldades Kusmini enda mälestusi "Autobiograafilise visandi" pealkirja all.
Kas näitus liigub ka kuhugi edasi?
On plaan lähetada see Tartusse.
Näitus on avatud 11. veebruarini.
Nikolai Kusmin (Kuzmin)
Sündis 3. augustil 1906 Riias
1924 lõpetas Tallinna vene gümnaasiumi
1924-30 õppis arhitektuuri Tallinna Tehnikumis
1933-40 vabakutseline arhitekt
1951-64 arhitekt Eesti Põllumajandusprojektis
1964-68 arhitekt Eesti Maaehitusprojektis
1950-55 TPI arhitektuuriõppejõud
1965 Nõukogude Eesti preemia Tallinna laululava, lauluväljaku ja Lillepaviljoni autorkonnas
1988 ENSV teeneline arhitekt
Suri 11. detsembril 1994 Tallinnas
