„Imperaator“ pole mastaapidelt päris see, mida tema pealkiri lubaks. Plaat mahutab oma 13 kompositsiooni kõigest 33 minuti sisse. See on mänguline elektropop, aga ma pole kindel, et juhuslik pealtvaataja kohe pihta saab, millest see mäng räägib. Kes ootab siit mingit piiriületust, modernistlikku tõmmet tuleviku poole, saab petta kõige pehmemal võimalikul viisil.

Aigar Vals ajab oma asju intelligentselt ja viisakalt. 

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: