Peter Mayle “Elu Provence`is”
Palun väga – siin on midagi, mille lugemine pakub sulaselget lusti. Enamus inimeste hädasid tuleb tühjast kõhust, seda teadis juba seltsimees Brežnev, kelle “Väike maa” algab igavikulise tõdemusega: “Kui inimesel on kõht täis, siis on ka tuju hea.” Samahästi võiks põhjapanev lause kuuluda inglasele Peter Mayle'ile. Mayle vahetas juba aastaid tagasi noobli elu Londonis hoopis mõnusama põlvekese vastu Prantsusmaa kuldses provintsis. Nüüdseks on temast saanud Provence'i kõige kuulsam kirjamees, kes meeldiva sundimatusega jutustab muhedaid lugusid mõnusast elust oma uues kodukandis, pannes erilist rõhku kõigi nende maitsvate söökide ja jookide tutvustamisele, mille konsumeerimisele kulub lõviosa tegelaste päevadest. Tegemist pole tühipalja žurnalistliku veinikirjandusega, vaid heatasemelise humoristliku ja poeetilise proosaga.
