PÖFF VÕISTLUS Punasel vaibal

Mõni aeg tagasi kurtsid PÖFFi sponsorid: "Tahaks punast vaipa." Ja miks ka mitte? Festivalile lisandus võistlusprogramm. Selle nimetuse EurAasia andis meie geograafiline asukoht. Uudsusest sai harjumus ja tänavu linastub võistlusprogramm kolmandat aastat. Kindlasti pole mõtet Tallinna taas võistlema tuua suurtel festivalidel suuri auhindu saanud filme. Neid saab näidata teistes programmides.

Mõtet on aga tuua festivalile värskeid filme. Kalendriaasta lõpufestivalid on Toronto, London, Pusan ja PÖFF. Seetõttu näemegi Tallinnas võistlemas mitmeid neil festivalidel esimest korda välja tulnud filme. Toronto ja Londoni festivalidel ei anta auhindu, Pusanis võistleb vaid väike Aasia eksperimentaalfilmide programm. Tallinnas on neil kaugetel (Aasia ja Põhja-Ameerika) festivalidel linastunutel võimalus kandideerida auhinnale.

Püüdsime aastalõpu võistlusprogrammi leida filme, mis annaksid ülevaate 2006. aasta filmitendentsidest, kuid näitaksid ka võimalikke uusi kinematograafilisi väärtusi ja uusi filmitegemise võimalusi. Võistlusprogrammi režissööride kõige sagedamini kohatav sünniaasta on 1970. Viis lavastajat sai tänavu 36aastaseks. Noorim võistleja on 31aastane belglane Joachim Lafosse ("Eravaldus"), vanim 53aastane hollandlane Alex van Warmerdam ("Kelner").

Kinos on alla kolmekümneste lavastajate andekas debüüt haruldus. Seega on võistlusprogrammis suures ulatuses tegemist päris noorte inimeste töödega. Täispika mängufilmi esmalavastused on Taani ("Printsess"), Filipiinide ("Maximo Oliverose õitseaeg"), Hispaania ("TumeSininePeaaeguMust"), Norra ("Pojad") ja Poola film ("Tagasinõudja"). Kolm aastat tagasi sai Poola filmi lavastaja S?awomir Fabicki Tallinnas "Sleepwalkersi" tudengifilmi festivalil peapreemia. Tänavu on "Tagasinõudja" juba Poola Oscari nominent. Rahvusliku Oscari nominent on ka Filipiinide film.

Võistlusprogrammi on valitud mitmeid noorte lavastajate autorifilme, et näidata ka kino võimalikku arengut. Noored inimesed armastavad eksperimenteerida ja tähelepanu väärib, et sageli taandutakse selgest narratiivsusest meeleolude ja visuaalse lummuse kasuks. Eriti näeme seda Aasia filmide juures.

Palju on groteski. Kui on huumor, siis on see ikka must. Mõned filmid toetuvad heale näitlejamängule, sest just näitleja kannab psühholoogiat. Ja esimest korda on toodud teiste hulka võistlema animafilm (üsna tarantinolik "Printsess") - tendents, mille on omaks võtnud mitmed juhtivad festivalid.

Ühiskondlikult aktiivsete rõhkudega (pedofiilia, kiriku võim) on filmid Skandinaaviast. Originaalne postmodernistlik töö tuleb Venemaalt ("Mängides ohvrit"). Aasia traditsioonilised kinomaad Hiina, Jaapan ja Iraan on esindatud õige ebatraditsiooniliste töödega. Esimest korda võistlevad Tallinnas Filipiinide, Tai ja Türgi filmid. Türgi "Rõhkkonnad" püüab kõnelda sõnatult. Mitmeid koostööfilme on aidanud teha Prantsusmaa.

Esimest korda võistlevad teiste hulgas ka Balti riikide filmid: Leedust "Sina oled mina" ja Eestist "Meeletu". Just rahvusfestivalid on oma filmide esilekerkimise koht. Näiteks Hispaania stsenaarselt hästi läbi nõelutud "TumeSininePeaaeguMust" ja Ungari provokatiivne sürrealistliku maiguga "Taksidermia" tõusid maailmaareenile just omamaistelt festivalidelt. Nüüd on see v& otilde;imalus "Meeletul".

Jaan Ruus

Jaan Ruus on PÖFFi võistlusprogrammi valikukomisjoni juht.