Rebeka Põldsam: Kes on hot, kes not!
Mis teeb kunstisaate heaks meelelahutuseks ja samas paneb mõtlema suurtele küsimustele? USAs teeb noor kunstnik ja koomik Casey Jane Ellison veebis kunstisaadet “Touching the Art”, mis, nagu autor ajakirjale Dazed on öelnud, püüab vastata kõigile kunsti ümber keerlevatele lollakatele küsimustele stiilis “kas mu laps poleks teinud paremat joonistust kui Paul McCarthy?”, “mis on kunst?”, “mis on kunsti mõte?”, “milleks kunstnikke kriitikaga põhjuseta hävitada?”, “kas kunst peab olema laia publiku meelelahutus?” jne. Kõik saated lõppevad sisuliselt Ellisoni küsimusega külalistele, miks on Ellison ja/või külalised hot ehk kuumad. Tavaliselt ei vasta Ellisonile keegi, aga Frieze’il toimunud vestlusringis, kuhu Casey Jane Ellison kutsus kokku Vogue’i kolumnisti Sluteveri ehk Karley Sciortino, filmitegija Leilah Weinraubi ja transaktivistid Reina Gossetti ja Grace Dunhami, vastas viimane ilma küsimata hoopis sellele, miks tema on hot, aga mitte Ellison
Grace Dunham ütles, et ta on kuum ehk tal on kultuuriline väärtus ja teda kuulatakse 23aastaselt, kuna ta on suhteliselt kuulsate kunstnike Laurie Simmonsi ja Carol Dunhami laps ja maailmakuulsa seriaalitegija Lena Dunhami õde. Lisaks seepärast, et ta on valgenahaline, mitte-heteroseksuaalne ja tal on transidentiteet ning tänu sellele ta juba omabki piisavat tähelepanukapitali, et ta huvitaks n-ö tavatarbijat. Samas on perekond Dunham avalikkuse tähelepanu tõttu normaalsest maailmast isoleeritud, sest inimesed tänaval jälgivad neid tavalisest hinnangulisemalt ja keeruline on kodust väljuda kuidagi juhuslikult ja eesmärgitult, nagu enamikul inimestel vabal ajal tavaks.
Frieze’i vestlusringis küsis Ellison, kas lavalolijad tunnevad end paksuna; kuidas nad end üldse tunnevad; mis numbriga keegi neist end defineerib. Kas piltidel, mida ta näitab (riietatud kutsud, ehitud käed jms), on tunda painet, mida kunstile omistatakse? Kõige paremini sobis aga kunstimessile küsimus, mis oli lavalolijate esimene ennast objektistav ost. Ellisonil endal oli selleks proteiinibatoon, mille ta kommide asemel 9aastaselt ostis, mõeldes, et “nüüd ma ju jään peenemaks ehk olen hot”. Elades kultuuris, kus konsumerism on osa subjektsuse loomest, mõjuski küsimus, kuidas me end objektistame ja subjektistame, kõige inspireerivamana, eriti siin New Yorgis, kus eneseväärikuse tagab kriitiline hulk raha ehk vaesus ei ole cool, aga rahapuudus on hot teema.
Toimetamata vestlusringi saab kuulata http://friezeprojectsny.org/talks/aesthetics-of-female-attractiveness/. Ellisoni saatega “Touching the Art” saab tutvuda http://www.ovationtv.com/program/touching-the-art/.
