Opium Flirt
“Õunakuu”

Määratlused nagu “seisundimuusika” või “staatiline minimalism” mõjuvad Opium Flirdi juures pigem viisaka ümberütlemisena; “Õunakuu” seisab paigal, nagu saaks selle eest keskmist palka, pluss lisatasud ja tervisekindlustus. Isegi kui veidi tugevamad palad, nagu “Ujuv viis”, oma nime üldiselt vääriv “Nokturn” või earthlik, oigava, ent vähemalt hingestatud kitarrisoologa ahistav lõpureis “Õunakuu”, juhivad tähelepanu õrnkaunitele viisisilmustele ja leebetele teemamustritele, meenutavad masendavpuised niisama-tiksutamised, nagu “Dub Triplet” või “Veel folgi alternatiive”, et oma naba vahtimine pole eesmärk omaette – see peaks aitama saavutada vaimseid väärtusi. “Õunakuu” paraku ei ava kolmandat silma, vaid kipub – tõsi, üsna kosutavaks uneks – sulgema tavalisigi.
2


Kreatiivmootor
“Before You Think”

Sõnumipõhist Kreatiivmootorit ühendavad instrumentaalse Opium Flirdiga vaid suutmatus vormistada oma veebireliisi metaandmeid ning teavitada kuulajat sellest, kes õieti mida esitab. “Before You Think” koondab napi kolme looga üllitise kümmekonda minutisse rohkem eksperimenteerimislusti ja sarkastilist särtsu, kui mahub mõne rokksauruse kolme-nelja dekaadi pikkusesse karjääri. Olgu, avarada “Before You Think” ise on küll kõrgelennuliselt jumalateenrilt ärandatud jutlus, millele Mootor ainult vahele segab, ent “Lohe liivakastis” torkab juba nagu kübaranõelaga – kui esmalt kerkib küsimus, kas Tiibeti munkade mantrajorinal ja seestunud debiiliku lalinal ongi sisulist vahet, siis lõpuks hakkab sellest lihvitud õudusest peaaegu füüsiliselt paha. Eestikeelne vimka “The Man Who Didn’t Fit Into Himself” täidab esimese kahe pala loodud eksistentsiaalse vaakumi mõnusa hobiskättimise ja mängleva masinvasardamisega, meenutades, et elu meeletusevälu väärib siiski kalpsamist.
6


Multiphonic Rodent
“Formations”

Opium Flirdi liikme Erki sooloprojekt Multiphonic Rodent on neist kolmest vahest kõige küpsem ja koherentsem. Kohe alustuseks meenutatakse kuulajale stereomõõdet ning helide tasakaalu leidlik loksutamine, nagu ka üleüldine õrn-ärev pinge jääb albumit punase niidina läbima lõpuni. Mitmeheliline näriline räägiks nagu anekdoote ja pajatusi trickster-jumalate pentsikutest sekeldustest, kõlades ajuti nagu Soft Machine või Jakob Juhkam või Sven Grünberg või Phlox, ajuti aga nagu elektromehhaaniline äratuskell viiendast dimensioonist.
8


*

Kui tuua paralleele filmindusest, siis Multiphonic Rodent sobiks helindajaks mõnele Peter Greenaway vaatemängulisematest lühifilmidest, Kreatiivmootor võiks hoolitseda šokeeriva, ent jabura amatöör-õuduspornoka heliriba eest ning Opium Flirt kõlab kui saade turismi-reklaamklipile Eesti looduse imedest, mis ilma selgitava visuaalita jääbki sisutuks fooniks. Või kui teile on hingelähedasem sport, siis Opium Flirt on nagu välkülevaade kirimale simultaanist, Multiphonic Rodent mediteerib pikamaajooksja üksilduse teemadel ning Kreatiivmootor harrastab mõnd põrandaalust, olümpiakavast igavesti kõrvale jäävat ala, nagu kaardi ja kompassita orienteerumine või prääksuga kükid.


* lingid tasuta allalaadimise aadressidele leiad www.ekspress.ee-lt.