Asi on lihtsas tõsiasjas: iga laps teab, et liisingud ja laenud rüüstavad vanemate rahakoti ära. Nii ei jää midagi järele, ei puhkusereisi, digifotoka ja DVD jaoks. Bertil on näiteks üks klassivend, kes elab küll rannapealses majas, aga taskuraha saab 20 krooni nädalas, sest laen on kõri kinni tõmmanud.

Berti vanematel laenu pole. Perekond Päss ei usalda panku ja ostab midagi ainult siis, kui raha on piisavalt kogunenud. Pässidel pole isegi krediitkaarti. Võib olla on asi ka selles, et Berti ema on venelanna ja usub, et Eesti riik peagi kaob ja siis tekib kohutav segadus ja natsionaliseerimine. Muide: Berti emale meeldib kõvasti pidutseda ja osta ja mõlemat teeb ta lustiga. Isa Päss pole ka vastu: elu on lühike, aga ilus, ütleb ta sageli. Ja Perekond Päss on vaba seda ilu nautima.

Pässide kogumisstrateegia on lihtne. Mõlemad Pässid saavad head palka ja panevad sellest veerandi sukasäärde. Allesjäänud kolmveerand (suurusjärgus 25-30 tuhat) kulutatakse ilma piinadeta hea elu peale ja tasutakse loomulikult ka vajalikud maksud. Veerandikest kogutu läheb tavaliselt reisimise peale.

Bert ei mäleta, millal emal-isal viimati näpud põhjas olid. Nii ongi kõigil pereliikmetel närvid terved ja vajalikud moodsa elu atribuudid olemas. Berti taskuraha on 500 nädalas pluss kinopiletid.

See on asja üks pool. Asja teine pool on see, et perekond Päss elab Lasnamäel ja ei planeerigi sealt ära kolida. Normaalne neljaoaline korter, aga ikkagi Lasnamäe. See on perekond Pässi teadlik valik. Kuigi viimasel ajal on Pässid veidi kahtlema hakanud, oli see aastate eest tehtud otsus ikka õige või ei.

Bert Pässi ema Tanja (39) töötab, nagu öeldud, pesu maaletoojana. Portugali hiiglaslikust rinnahoidjatehasest on Tanja näinud ilusaid värvipilte, odav pesu ise pole tema maitse-Tanja Päss kannab La Perlat. Kaugest Portugalist maale toodud pesu rändab Tanja kaudu marketitesse ja sealt kümnete tuhandete töökate naiste dzhemprite, pluuside ja särkide alla. Tanja imestab, et nii paljud sellist pesu tahavad. Hinnatundlik rahvas, kohmab ta seltskonnas. Õigupoolest on Tanja tegelik töö marketite sisseostjate moosimine. Keegi ei tea, kui palju praade on Tanja neile välja teinud. Lisaks kingitused ja ja portvein. Täitmatud ja ahned tüübid, sisistab Tanja härra Pässile vihaselt, kui näeb tee ääres taas hiidmarketit kasvamas. Tähendab, jälle üks seltskond tuleb sisse moosida: turundusinimene ja saaliülem ja sisseostuinimene(koos mehega). Korruptsia.

Portugali isandad külastavad teda regulaarselt korra aastas. Tanja Päss paneb siis kokku täpse linnaprogrammi, kus vaadatakse uusi kõrtse ja käiakse moepärast ka uuemated pesumüügikohtades. Tuuri viimaseks etapiks kujuneb alati Kõivu tänava maja külastamine, mida peab tuntud kontrabassist.(See teadmine teeb Portugali meestele maja kuidagi kultuursemaks). Portugali isandad on siin tavaliselt viis-kuus päeva, mis mööduvad lenneldes. Tanja on märganud, et viimasel ajal käivad nad tihemini. Üks põhjus on kindlasti see, et seoses Euroliiduga on isandatel plaan rajada Meremäe ja Obinitsa kanti kaasaegne püksikutehas, kus töölistele hakatakse maksma palka 100(sada) EURi kuus. Juba on teada, et just Tanjast saab uue projekti country manager.

(Pässide pere teistest liikmetest järgmine kord)