Hoone suurust on püütud tugeva liigendatusega visuaalselt vähendada. Kogu pansionaat võtab enda alla krundi keskmise osa, esiosa on jäetud parkimiseks, tagumine aga puhketsooniks.

Maja jures tõmbavad tähelepanu mätaskatusega kaetud väljaulatuvad eriosad. Aias aga rohkelt kasutatud “trendikad küpressid” ja üleüldse imalmagus haljastus. Millegipärast arvavad mõned inimesed, et maja ei mõju piisavalt suursuguselt kui haljastuses puuduvad eksootilised taimed. Tõenäoliselt pole haljastusse arhitektid sekkunud.     

Esiplaanil olev kõrge paraadne hoone varjab tagapool asuvat väiksemat osa. Esiosa ise jaguneb kaheks tiivaks ja tumehallist graniidist uhkeldavaks sissepääsuplokiks. Kogu pansionaadihoone jaguneb kolmeks funktsioonilt ja vormikäsitluselt eri osaks – esiplaanil on kivikonstruktsioonis üldkasutatavad ruumid, keskmine on klaasist talveaed, kolmas aga puitkonstruktsioonis lahendatud magamiskorpus. Kõiki neid osi seob ühtseks tervikuks pikk ja läbispaistva katusega kaetud katuseterrass. 

Hoone esinduslik sissepääs juhib avarasse halli, mis jaguneb kolmeks osaks. Keskses halli osas on registratuur, parempoolses klaaseinataguses osas söögisaal ning vasakpoolne kolmandik on külastajate puhkeruum. Hallist vasakule jääb saunakompleks, kust pääseb jahisaali ning läbi pesemisruumide basseini. Jõusaal paikneb keldris.  

Hallist paremale jääb köök, kust saab kaubaliftiga all asuvasse ulukite esmase töötlemise ruumi.

Peasissepääsu vastas olev klaasein eraldab halli talveaiast, kust pääseb samuti basseini. Otsekoridor viib magamistubadesse. Iga magamistoa juures on vannituba ja WC.

Peakorpuse teisel korrusel on avar salong-raamatukogu. Sealt pääseb läbi talveaia kulgeva õhuruumi silla kaudu teise korruse magamistubadesse.

Hoone juures tuleb kiita tellijat - Saaremaa laevakompaniid Vjatsheslav Leedo isikus, kes võttes endale arhitekti ja sisearhitekti ja kes on usaldanud neid sajaprotsendiliselt. Seetõttu on tulemuski hea. Hästi on õnnestunud nimeka sisearhitekti Vello Liivi kujundus, kes lasi fantaasial lennata - majas on akvaarium, mis on suurem kui Tallinna loomaaed endale lubada saab, klaasist sillad ja muud uhked vigurid.

Samuti on tuntud headuses arhitekt Ado Eigi töö, kes on veidi oma väsinud käekirja (kaarkatused) värskendanud moodsate materjalide kasutamisega (kaarkatuse läbipaistev materjal, kontrastiks murukatused ja must graniit). Must graniit ilma moodsate materjalideta oleks mõjunud liigeputavalt ja tobedalt. Kahjuks aga tõmbab küündimatu haljastus stiilse arhitektuuri hinde kõvasti alla.

Arhitekt Ado Eigi, sisearhitekt Vello Liiv, tellija Saaremaa Laevakompanii, valmis 2002, hinne 7