Suur loomepuhang?!?

Siim Nestor küsis trobikonnalt kultuurikangelastelt, kuidas on pandeemiline olukord neile loominguliselt mõjunud. Kas võib rääkida loomepalangust? Või siis mitte?

Maailm on lukus. Kontserdid, festivalid,moedemonstratsioonid edasi lükatud. Kinod on kinni. Ööklubid, näitusesaalid, muuseumid niisamuti. Maailmaga

suhtlemine käib vaid kirja teel ja videoülekannete vahendusel. Õues – seal on ainult ohtlikud uudised.

Kuidas selline erakordne olukord, karantiin ja isolatsioon mõjub vaimule? Kas ka vaim on lukus? Lihtsalt ei uju mustanärvilise kihi alt midagi uut esile? Või vastupidi – just selles sunnitud vangistuses, sülle surutud „vabal ajal“ tekivad värsked ja erilised ideed? Olgu nad siis sünged ja häiritud

või elujaatavad ja seiklusrikkad? 

Küsisime 40 loomeinimeselt, millises olukorras nad on, kas nende puhul võib selles räbalas olukorras rääkida loomingulisest puhangust? Kas neil on loominguline palang peal?

Muusik Vaiko Eplik:

Pean ütlema, et väga inspireerivalt on mõjunud. Praegu esineda ei saa, aga mul õnneks on palju muid tegevusi – lõpetan praegu lasteetendust, mis peaks sügisel tulema välja, koos Mare Tomingaga. Tegelen sellega praegu iga päev. Mis on väga hea. Nagu ka kõige muuga, millega pole saanud aastaid tegeleda. Näiteks plakatikogu organiseerimine ja üles pildistamine, polnudki kunagi uurinud, mis mul seal kogus on. Ja kõik õunapuud on lõigatud. Kõige rohkem on kahju inimestest, kes ei saa maal olla. Hoian neile kõigile pöialt.