Tanel Veenre ja Karamell Vallo Kruuser

Karamell on leebe heasüdamlikkuse kehastus, hääletult liikuv pereliige. Ta võib välja ilmuda kõige ootamatumates kohtades, kust ta vaatab sind kergelt unise ja arusaamatuses pilguga. Temas pole kassidele omast kavalust ja uhkust, ta käitub nagu siiras laps. Tema naeratus on lihtsalt leebe, isegi kergelt totu. 

Karamell on kiisu, keda saab sülle võtta nagu beebit – nägu ja jalad ülespoole. See on kasside puhul ülim usalduse märk, sest ta teab, et teda hoitakse hoolikalt ning ei lasta kukkuda.

Karamellil ei ole kindlaid päevaseid rutiine – tema ärkvelolekud ja liikumised on rangelt reguleeritud juhuslikkuse printsiibiga. Kuid on hommikuid, kui ta ronib voodisse ja lükkab oma võimsa nurrumootori käima. 

Üks Karamelli lemmikpaiku kodus on ämma voodi, vana­inimesed pidid kassidele üldse lastest enam istuma. Rahulikult peamiselt voodis oma elu veetev eakas on kiisu jaoks vaadeldav pehme radiaatorina, laste ettearvamatu rahutuse vastand. Kassid magavad umbes sama palju, kui tööinimesed on ärkvel, ligi 16 tundi. Ning ükski teine elus radiaator me peres ei suudaks olla nõnda pikalt ja kannatlikult oma voodis.

« Avalehele 5 Kommentaari