Tantsu­muusika parimad lood on natuke kurvad ka

Siim Nestor esitab küsimusi Maria Minervale, kellel ilmus äsja mõne aasta eest hukkunud sõbraga koos valmistatud minialbum.

Detsembri teisel päeval aastal 2016 toimus Ghost Shipis tantsupidu. Nii nimetati stuudioteks, ateljeedeks ja elamiseks ümber ehitatud laohoonet. Noorte loominguliste ja põrandaaluste inimeste isetekkelises kahekorruselises pesas esinesid umbes 50 inimesele moodsat outsider- ja retro deep house’i välja andva plaadifirma 100% Silk artistid Golden Donna, Nackt, ­Cherushii, ühtlasi Aja Archuleta ja elektro-industrial’i tegelane Joey Casio.

40 minutit enne südaööd lahvatas hoone – millel polnud ametlikku luba ei elamiskoha ega üritustepaigana, aga mis oli nappide sissetulekutega noortele võimalus siiski kuskil elada, töötada, pidutseda – põlema. Kokku jäi leekidesse 36 inimest.

Nende hulgas ka Cherushii, kodanikunimega Chelsea Faith ­Dolan. Ta oli samuti plaadifirma 100% Silk alt muusikat välja andva Maria ­Minerva (Maria Juur) sõber. Hip’i plaadifirma kaudu sõbrunenud muusikutel oli parasjagu pooleli ühise EP-plaadi valmistamine.

Maria Minerva on koos abilistega hukkunud sõbraga alustatud materjali lõpetanud ja mõne nädala eest ilmus see 100% Silki alt plaadina terve maailma ette. Traagilise taustaga, 40 minutit eriti head house’i.

Kuidas sa Cherushiiga tuttavaks ja sõbraks said?

Saime tuttavaks 2013. aastal, kui plaadifirma 100% Silk meid koos USA tuurile saatis. Teadmata, mis mind täpselt ees ootab, suundusin meie tuuri esimesse linna, milleks osutus San Diego Californias. Kohtusime Chelseaga ühes suvalises kohvikus ja üsna kiiresti selgus, et olen leidnud mitte ainult uue sõbra, vaid ka potentsiaalse loomingulise partneri, kuna meie muusikamaitse klappis vaat et sajaprotsendiliselt.

Kulgesime koos läbi California, Oregoni, Idaho, Montana, Põhja-Dakota, Minnesota, Wisconsini ja Illinoisi osariikide. Reisi lõpuks rääkis Chelsea juba eesti keelt ka, maanteedel kulgedes õpetasin talle tundide kaupa mingeid lollusi.

Minule jäi hästi meelde kohtumine Chelsea isaga, kes on Idaho osariigis resideeriv nn maailmalõpuks valmistuja – paljude kujutluses ehk napaka Ameerika esindaja, aga minu meelest üks vahvamaid ja soojemaid inimesi, keda olen üldse USAs kohanud. Ta küsis Eesti kohta ka hästi palju, see tähendab, et kuuldused sisemaa ameeriklaste igno­rantsusest ei vasta tõele.

Peale meie ühist tuuri suhtlesime muudkui hoogsalt edasi ja üsna pea kristalliseerus konkreetsemalt ka plaan koos EP lindistada.