Ajakirjandus
Minu Urvaste vanauudiste blogi ehib nüüd pärl. 29. juunil sai 190aastaseks vanim uudis, mis Urvaste kohta avaldatud. Kõneleb poissmehest, kes oma eluajal kirikule tublisti annetanud, aga lubanud seda avalikustada alles pärast oma surma: “Nenda on sesamma hea innimene omma Jummala melepärralise anniga, head tähte andnud, ja omma nimme seal kihhelkonnas kõige tulleva põlve mällestatavaks jätnud.”

Sport
Läbisin koos Sander Hannusega lõigukese tema ümber-Eesti-jooksust. Ei uskunud, et olen võimeline nii pikalt jooksma, seljakott seljas. Tähtis oli õigel ajal puhata ja lõpuks tekkis tunne, et võiksin ükskõik kui palju kilomeetreid veel joosta. Aga saun ootas.

Seebikas
Huvitav, mitut seriaali olen algusest lõpuni vaadanud, ühtegi osa vahele jätmata? “Neli tankisti ja koer” meelitas seda tegema. Propaganda oli tagaplaanil, aga hasarti ja huumorit jätkus.

Säästuseminar
Noorte autorite seminarist “Lätete pääl” võttis seekord osa vaid 25 inimese ringis, ettekandeid oli 8. Aga see tegi iga osavõtja eriliselt armsaks, iga ettekande eriliselt tähtsaks. Ja päeva võrra lühemaks, millel ka suur väärtus, sest tänu sellele sain enne vihma heina ära teha.

Muusika
Minu poeg tõmbas maikuus lõõtsapilli üleriigilisel võistumängimisel. See on äge tunne, kui sinu laps oskab hästi teha midagi, millest sul endal aimugi ei ole. Natuke Forrest Gumpi tunne ka, aga eks see olnud ju kergendus, kui Forrest mõistis, et poeg on temast targem.