Toidublogi: Peeter Sauter
See on tema tosinas raamat, kuid teoseid on Sauteri sulest ilmunud teisigi: tõlgete ja filmistsenaariumide kujul. Lisaks on põhikohaga reklaamibüroos töötav Sauter kahtlemata sadade ja sadade meie igapäeva ilmestavate reklaamide sünni juures olnud. Nii et loomine ümbritseb Peetrit nii hobi kui tööna.
Mitmekesisus
Olen lugend, et postmodernism ajas asjad sassi nigu pudru ja kapsad, a ega ma sest suurt sotti saand (ja on vist talgi lips juba läbi?). Nüüd kahlan küll infos jumala juhuslikult. Unustan end lugema netist mulle kauge valdkonna detaile (vaheldumisi jumalatest ja hambaharjadest) ja paari päeva pärast on kõik ununend. On see halb või hea, ei tea. Pealiskaudne? Panso pidas oma plussiks kaootilisust, mis viib uute ja üllatavate asjadeni. Net oleks talle meeldind. Pealiskaudne on ka “Toidublogi”.
Vanadus
On ehk siis, kui ei viitsi enam teha asju, mida ei meeldi ega taha teha. Mitte ei saa aru, miks ma pikki aastaid olen neid teinud. See puudutab ka teatud sorti ilukirjanduse kirjutamist. Võib-olla ma ei teadnud, mida tahan? Või arvasin, et hea toon on valetada ja häbenesin end sellisena, nagu olen?
Surm
Viljar juhtis tähelepanu, et paljud asjad ei lähe esimesel korral libedalt (kepp näiteks), aga kui natuke harjutada, hakkab meeldima. Patuasi, et surma nii harjutada ei saa. Ehk peaks mingi surmasimulaatori leiutama, et saaks natuke kuiva trenni teha. Muidu oled nii ähmis, et kogu mõnu erakordsest elamusest läheb lihtsalt vett vedama.
Sel viimasel aastal…
…on maailmas kuidagi palju sante asju olnud. Jaapani jama. Põhja-Aafrika, Norra. Majandusasjad sinna vahele. Nüüd Suurbritannia. Jama tuleb nii palju peale, et läheb juba meelest, et eelmine asi alles ripakil. Psüühika kaitseb end ja vajab vahel võllanalja. Eile tuli kiuslik mõte, et kui Suurbritannias poleks nii suurt heaoluelu, siis poleks inimestel aega kakelda ja mässata. See võib puudutada ka mõnd muud jama.
