Toidublogi: TV Smith
Kaugel 1976. aastal pani ta kokku punkbändi The Adverts ja salvestas klassiku “Gary Gilmore’s Eyes”. Punkhärra sõtkub aktiivselt lavadel seniajani ja esines neljapäeval, 17. oktoobril Tallinnas, Von Krahli baaris. Kaasa teevad J.M.K.E. ja Totally Obnoxious.
Iidol
Kasvasin biitlitega, siis liikusin Bowie peale edasi. 80ndate alguseni olid kõik ta plaadid mingil moel suurepärased. Käisin 16aastaselt “Ziggy Stardusti” tuuri kontserdil. Enne seda ei teadnud ma, kui unustamatu võib olla üks kontsert. Järgmine kord juhtus see 76ndal, kui Ramonesi nägin, ja hiljem ka Sex Pistolsit.
Õpetaja
Ma kahetsen, et ei näinud Iggy Pop’i esinemas enne pungiaega. Kuulasin küll “Raw Powerit”, kuid ei elanud siis Londonis. The Adverts soojendas teda 78. aastal Inglismaa tuuril ja ma ei unusta neid jõulise kontserdi andmise tõdesid kunagi.
Film
Üks mu lemmikuid on “2001: Kosmoseodüsseia”. Ka A. C. Clarke’i raamat oli hea, kuid Kubrick tegi sellest haarava, stiilse ja mõtlemapaneva vaatemängu. Kunsti ülesanne on inimesi mõtlema panna ja seepärast mulle tänapäeva Hollywoodi küüniline rahamasin ei meeldi. Pigem vaatan klassikat, nagu “Kodanik Kane”, kui mõnda superkangelaseseiklust või noortefilmi. Filmitööstus on nagu muusikatööstus – häid asju on, kuid neid on raske leida.
Kirjandus
Mulle meeldisid noorena kõik kunstid. Enne muusikutee valimist proovisin teha luulet, proosat ja filme. Lugesin ja vaatasin palju. Alustasin ulmekirjandusega, liikusin keerulisemate autorite, nagu Vonneguti, Ballardi, Philip K. Dicki poole. Üks The Advertsi lugu on osalt inspireeritud Ballardi “The Drowned Worldist”, ja Ray Bradbury “451₀ Fahrenheiti” tsiteerin palas “Great British Mistake”.
Punk
Kõige lahedam oli 77. aasta pungiplahvatuse juures see, et korraga liikus muusika peavoolust eemale. Ei tahetud olla kuulsad ega edukad, vaid tehti seda mida taheti ja ei hoolitud teiste arvamusest. Tahtsid olla kunstnik, pidid jääma endaks, ning sellest rääkis ka The Advertsi esimene singel “One Chord Wonders”.
