Kui inimene on oma kirjapandu avaldanud ja selle kasutamise õigused määramata jätnud, on kõigil võimalik tekstile viidata ilma küsimusi esitamata. See on nagu Orkuti profiil, mida kõik võivad vaadata. Seega on täiesti loomulik, et nii mõnigi endale kirjutaja võib sattuda suurde mängu. (Nii juhtus näiteks Kaja Tampere blogiga "Avalikud Targutused" - Toim.)

Nii mõnestki kanalist tuli süüdistusi liigse onupojapoliitika kohta võistlusel. Millel on tõepõhi all, sest popimatel blogijatel on aktiivseid lugejaid ja blogis võib kergesti minna inimeste vahel väga sõbralikuks suhtlemiseks. Nõnda tekib soovitamisel tihti nn onupojapoliitika.

Kuid see nähtus on Eesti väiksuse juures paratamatu. Kuniks pole loodud erapooletut blogiarvustajate ühingut, mille eesmärk oleks Eesti blogosfääri maajagamisi koordineerida kõrvaltvaataja pilguga, pole meil sellest ka tulevastel aastatel pääsu.

Vaatamata kõigele Eesti blogosfäär kasvab ja areneb. Keskmine blogi on veel "mina ja minu elu" faasis, pakkudes vähesel määral säravaid tähti, kelle asjatamisi perioodiliselt jälgida. Tuim mass, mida tarbida, on aga kriitilise massi juba ammu saavutanud.

Sel aastal oli näha juba esimesi korralike gossip-blogisid, millest nii mõnigi on palju kõmu ja kurje pilke tekitanud. Majanduslikku tulu taotlevaid autoreid meil veel pole, kuigi mõne lehe arendamises on näha selle poole liikumise ilminguid. Kui maailmas valitsevad tipploetavust seni ikka veel tehnofriikide kanalid, siis meie kogukond pakub meeldiva üllatuse sotsiaalpoliitilist sisu vahendavate arvajate kujul.

Silma jäävad "väliseestlased", kelle kaudu saame teada, kuidas kohalikust lombist väljaspool asjad käivad. Üllatavad ka fotoblogid, mis on võrreldes maailmaga Eestis ühed populaarsemad.

Ajaveeb 200X võib saada aastatega ainult paremaks ja meie, kes oleme Eesti blogosfääri liikmed, ise määrame, kui hea ta on.

(võitjad leiad leheküljelt 2008.ajaveeb.ee)