Tulevikutäht 2012: Reaalne Tupsu
Millegipärast tuli mul Triinu esimest korda nähes meelde “paha” tegelane mingist Ameerika supermodelli osast. Selline getošikk. Aga võltsätituudist on siin tegelikult asi kaugel. On hoopis väga loomulik ja eriti sümpaatne tegelane. Teeb filme ega karda vahetut kontakti reaalsusega.
Triinul on Facebookis lehekülg Tupsu (PUSSY). Seal saab vaadata paariminutilisi 90ndate vaimus lühifilme.
“Tupsuga elan ma välja oma 90ndate fantaasiaid. Sellel ajastul oli väga kahtlane atmosfäär. Ma olin siis päris väike ja elasin Jüri alevikus. See oli lahe elu. Ma olen nii palju inspiratsiooni saanud sellest, nii hea, et see just selline oli. Et mu vanemad polnud kunstiinimesed, vaid reaalsed tegelased. Näiteks istusime isaga, vaatasime “Politseiakadeemiat” ja närisime Järlepa kotletti. Ja Schwarzenegger oli minu kangelane, ma tahtsin, et ta oleks mu mees. Oma peas elasin täiesti action-filmi elu. Isa oli mul ka selline badass.
Meil olid seal korteris lahedad peod, kus mitu perekonda tulid kokku eri paraadnatest, vaatasime “Helesinist laguuni”, kõik pisardasid ja jõid Mehukattit viinaga. Pärast pandi Boney M-i plaat peale, kõik tantsisid ja lapsed jooksid nende vahel ringi. Lapsi ei peidetud ära. Me pereauto oli viienda seeria bemm, ma nii loodan, et saan endale ka sellise. Vot selline reality oli see elu seal ja seda ma praegusel perioodil fännan, mingil hetkel peaks sellest üle saama. Praegu ma lihtsalt olen selles tupsuteemas nii sees.”
“Okei, Tupsu on nunnu, aga miks PUSSY? Ega sa pervert ei ole?”
“Ma ei saa sellest kuidagi lahti,” vastab Triin. “Alati tuleb mingi perversne värk sisse. Kaks korda on mulle helistatud mingite tööpakkumistega ja mõlemad on olnud äärmiselt kahtlased projektid. Minuni normaalseid asju nagu polegi jõudnud.”
“Tahaksid midagi normaalset?”
“Ma ei suudaks elada klassikalist turvalist pereelu ja muruniidukit lükata. Filmitegemine aitab mul elada nii, nagu ma tahan. Ma absoluutselt ei ütle, et üks elustiil on õige ja teine vale, aga peenutsemine on küll nõme. Ning väikekodanlik mõnulemine ja turvatsemine. Inimesed ei saa aru, et elu ei kesta igavesti. Ma tahangi oma tööga just seda peegeldada, kui palju selline asi kaugendab meid tõelisest reaalsusest. Ma saan väga hästi aru, miks sellised inimesed sõidavad kahesajaga kuskil kiirteel, nad tahavad end välja elada, tunda elu enda lähedal.”/p>
Triinu blogist loen, kuidas ta, vanaema kõrvalistmel, mingile värdjale liiklushuligaanile tahtis kohta kätte näidata, aga vanaema hakkas karjuma ja Triin pidi järele jätma. Triin on oma vanavanematega väga lähedane. Vanaemaga analüüsivad nad filme ja vanaisa aitab Triinul filmivõteteks sette ehitada. “Ma olen mõelnud, et kui ma hakkan kunagi palka saama, siis esimene asi, mis ma tahaksin teha, oleks viia vanaema Itaalia reisile, sest ta on terve elu unistanud sellest. Vahepeal käitub ta nagu mingi ooperidiiva ja siis ütleb (Triin teeb diiva häält): “Mis on siis, mina olin eelmises elus itaallane, mina võin!” Tahakski sellist reisi teha temaga, kus ta saab teha kõike, mida ta tahab.” Räägime, kui ägeda dokfilmi sellest saaks: “Vanaema Itaalias end ära tundmas” vms.
“Aa, sellega seoses: mul on telefonid muidu alati telliskivid olnud, nüüd sain iPhone’i jõuludeks ja filmisin salaja oma perekonda jõulude ajal. Selliseid situatsioone pärast üle vaadata on väga hariv, kuidas inimesed tegelikult räägivad ja on.” Film pole siiski päris ainuke asi, millega Triin tegelenud on. Ta ka maalib. “Kunstiringis olen käinud lapsest saati ja Vanalinna Hariduskolleegiumis kunstiharus. Maalimisega tahan kindlasti veel tegeleda ja seda ka filmiga ühendada.”
Ja lõpetuseks tuleb ära mainida ka witch house-getobänd Pageant, mida Triin koos Mikk Madissoni ja Artur Sanglepaga teeb. “Meie inspiratsioon tuli USA bändist Salem. Kolm-neli esinemist on olnud, Tallinn Music Weekil esinesime ka. Esimene laiv oli Eastis, seal ma niisama vehkisin kätega. Hiljem õppisin paari salmi räppima mõnes loos.” Triin vehib käega ja lahkub. Ei midagi kunstlikku ega ebareaalset, asjad on nii, nagu nad näivad. Mõnus.Triin Ruumet (23)
■Amet: filmitudeng Balti Filmi- ja Meediakooli magistrantuuris / filmirežissöör.
■Senine suurim saavutus: film “Ülevaade psühhoanalüütilisest teraapiast” ja Tupsufilmid Facebookis (otsi: Tupsu (PUSSY)).
■2012 eesmärk: hakata tegema täispikka kooli lõpufilmi. Suvel tahaksin Tupsut laiendada, teha tupsuseriaali teles või veebis.
