AARDEJAHIL: Väliseesti vinüülide kollektsio näär Vaiko Eplik uurimisretkel New Yorgis

Vaiko Eplik annab jaanipäevaks plaadifirma Mortimer Snerd alt välja kogumikplaadi “Esto-muusika. Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988”. See on mahukas – kokku kolm CDd – ja kiiduväärt kompendium, mis on tähelepanuväärne mitmest küljest. See on fanaatilise õhina ja süvenemisega korjatud ja valitud kogumik – 75 lugu väliseestlaste valmistatud popmuusikat, millest me ei tea (veidi utreeritult öeldes) mitte midagi ja mis ei ole kunagi kodumaal ametlikult ilmunud. Ühtlasi redigeerib see kolmikplaat meie arusaamu Eesti popmuusika ajaloost.
Või nagu ütleb plaadi kokkupanija Eplik: “Kokkuvõttes oli minu jaoks kõige suurem üllatus see, kuivõrd ümber tuleb kirjutada Eesti popmuusika ajalugu, kui sa väliseestlaste plaadid ka sinna lisad. Meie siin arvame, et Eesti biit-muusika ei jõudnud kunagi albumini. Ometi ilmus aastal 1968 Kanadas Eesti biidi album. Küll ainult üks – Jüri Lipu “Laul sinule” –, aga ta on olemas. Täielik garage. Mädness. Või et Sven Grünberg oli esimene eestlasest süntesaatori kasutaja – ei olnud! Aastal 1973 tegi René Ufer albumi, kus ta möllab nii rütmimasinate kui süntesaatoritega ja teeb nendega sada imet. Rääkimata sellest, et meie esimene trubaduur ei olnud Tõnu Tepandi, vaid Ell ¬Tabur, New Yorgis elanud Air France’i stjuardess.
See on ajuvaba, et me keegi ei tea seda muusikat. See on ajuvaba, et sellest muusikast pole ükski minut Eestis kunagi ilmunud.”


Fanaatikute spetsialiteet
Välis-Eestis valminud plaatide jahtimine on olnud üksikute teema võludest teadlike ¬fanaatikute harrastus. Üks aastaid aare¬te otsimisega süvitsi tegelenutest on melomaan, kollektsionäär ja plaadifirma Frotee osanik Martin Jõela. Tema nakatas ulgupopi pisikuga ka Epliku, mängides talle seitsme aasta eest Rootsis välja antud Avo & The Cadose 7tollist singlit “Otse/Seiklema” ja paljastades, kust sedasorti plaadikesi otsida.
Ühel otsingul jõudiski Vaiko plaadini, mis asja väga tõsiseks ajas. René Uferi ja Lilian ¬Treibergi album “Unustuste tilk!” ootas teda Pelgulinnas kaupluses Nostalgia Kaubad. “Enne seda ei olnud ma ühtki nii terviklikku sellisel tasemel albumit Välis-Eesti plaatide seast leidnud,” kostab Vaiko.

Avalehele
0 Kommentaari