Üllatus: “Sinul on meretäis hirmu”
Autorid Maria Lee Liivak ja Lauri Lagle. Lavastaja Lauri Lagle.
Mängivad Kristo Viiding, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Margus Prangel jt.
Järgmine etendus 3. detsembril.
Draamateatri näitleja Lauri Lagle sammud teatrilavastajana väärivad kõrgendatud tähelepanu. Mõni aasta tagasi Jim Ashilevi “Portselansuitsu” kompromissitu lavalepanek Teatriliidu ahistavalt kitsukeses saalis oli vaatamata kiiresti tüütuks muutuvale maailmavalulisele tekstile just tänu lavastaja uljale ja värskele lähenemisele kaasakiskuv ja üllatavalt lummav.
Siirus ja vahetus on märksõnadeks ka Draamateatri suurele lavale rokkima pandud lavastuses “Sinul on meretäis hirmu”. (Üheks tõuketekstiks Mikael Niemi “Popmuusika a la Vittula”.) Siiras on lapsepõlve muretus ja avatus, ausad on teismeliseea esimesed ihalemised ja mällusööbinud õpetussõnad elus läbilöömiseks, mis tagantjärele tunduvad ühevõrra nii absurdsed kui ka eksistentsiaalsed. Bänditegemine, kuulsaks saamine, illusioonide kadumine, täiskasvamine... Ja mind vaatajana üldse ei häiri, et aega või ruumi pole selgelt markeeritud – on siis põlvkondade vahelised erisused ja konfliktid nii erinevad regiooniti-riigiti? Ei usu, pigem ikka üsna ühtemoodi.
Dramaturgiliselt on suure saali võimalusterohke lava muidugi kõvem pähkel – võimendus on põhja keeratud, helitaust, dialoog, tegevus, dekoratsioonide liigutamine kõik ühel ajal – taotluslik kaootilisus tipneb sellega, et vaataja pilk eksib lavalt kõrvalistujale ja loožis lesijale. Ja nii mõnegi esinäitleja puhul läheb siirus eneseimetlusega segamini. Seda pattu ei saa ette heita Märt Avandi, Margus Prangeli, Anti Reinthali, Kaie Mihkelsoni, Juss Haasma, Ivo Uukkivi rollitäitmistele. Haigutama ajab teise vaatuse MTV paroodia ja lavastust läbivad maailmavalulised, naiiv-romantilised monoloogid mis tulevad ei-tea-kust ning kukuvad tempokast tervikust haledasti välja.
Lagle lavastajamõte liigub traditsiooniväliselt, põgeneb nelja seina vahelt ja nii mõnigi misanstseen kisub välja spontaanseid aplause. Juss Haasma tubli trummimäng, Märt Avandi laul ja Anti Reinthali tegelaskuju, keskeakriisis romantiku tagumikulihastetants aga põgenevad sõnades kirjeldamise eest. Neid peab kuulma ja nägema.
