Veneetsia: 23 soovitust

Kitsad kõrvaltänavad, pisikesed väljakud ja tühjad kaldapealsed. Just seal – turistide tallatud radadest eemal – paikneb tõeline Veneetsia. Eriline ja omanäoline linn, mis näitab oma võluvaimat palet varahommikul ja hilisõhtul.

Külasta Veneetsiat … Isegi siis, kui sa oled tüdimuseni palju reisinud ja kui sulle tundub, et kõik linnad on veidi sarnased. Tõepoolest, iga linn meenutab pisut mõnda teist linna (ja kõik nad meenutavad mingil määral Pariisi). Aga Veneetsia on eriline, täiesti ja ainult iseenda moodi. Ta võib meeldida väga või üldse mitte, aga külmaks ei jäta ta kindlasti.

… ja tee seda ruttu. Enamik linnu areneb, Veneetsia kahjuks mitte. Viimase 50 aasta jooksul on see linn kaotanud rohkem kui pooled elanikest. Noored eelistavad kolida mandrile, kus on odavam ja “tavalisem” elu (näiteks võimalus sõita autoga ning vähem turiste). Pealegi pole spetsialistid jõudnud üksmeelele küsimuses, kas linn vajub endiselt või mitte.

Vali reisiks hea aeg. Kui võimalik, mine Veneetsiasse mais või oktoobris. Ka september on märksa parem aeg kui suvi, mil linnas on kõige rohkem turiste. Need õnnelikud, kes on käinud Veneetsias mitu korda, kiidavad hoopis sealset talve, ehkki see on niiske ja külm. Vihma- või lumesajus tulevat linna eriline aura veelgi rohkem esile. Tõsi, paljude (eriti odavamate) hotellide uksed on novembrist veebruarini suletud.

Arvesta üsna suurte kuludega. Sul õnnestus osta odav lennupilet Veneetsiasse? Suurepärane! Kuid ära tee endale illusioone. Veneetsias kulub sul igal juhul üsna palju raha, sest linn kuulub Euroopa kalleimate hulka.

Kuna hotellitubade arv on piiratud, turiste aga voolab Veneetsiasse kogu maailmast, siis on tubade hinnad tõusnud uskumatutesse kõrgustesse – sõltub muidugi aastaajast, aga alla 100 euro öö eest juba naljalt kaheinimesetuba ei leia, isegi mitte ühetärnihotellidest.

Ka väljas söömine on üsna kallis. Kui see valmistab sulle probleeme, siis kogu parem kõigepealt natuke raha. Veneetsia on väärt seda, et seal hullusti koonerdama ei peaks.

Vali sobiv majutus. Ööbimiskoht otsi ikka saarel! Jah, muidugi on Lidol ja mandril odavamad toad, aga milleks sa siis Veneetsiasse lähed? Kõige võluvamat palet näitab linn sulle varahommikul, kui rannakuurortide ja kruiisilaevade ekskursandid pole veel kohale jõudnud, ning hilisõhtul, kui nad on juba lahkunud. Siis kuulub Veneetsia sulle ja hiljemalt siis saad sa temast päriselt aru.

Teistpidi vaadates on aga see linn piisavalt väike, et sul pole vaja võtta tuba Markuse väljaku lähedal, kus need on kõige kallimad. Näiteks San Polo ja Cannaregio piirkonnad asuvad sealsamas ning sealt leiab soodsamaid (ja vaiksemaid) hotelle. Mitte mingil juhul ära sõida Veneetsiasse nii, et sul ei ole majutus broneeritud!

Ära kuluta kanalivaate peale. Kanaliäärsetes hotellides on alati kallimad need toad, millest avaneb vaade kanalile. Reisi planeerides võib kanalivaade väga erutav tunduda, kohapeal saad aga aru selle kulutuse mõttetusest. Veneetsias veedetud päevadel näed sa kanaleid sõna otseses mõttes igal sammul – milleks neid veel hotellitoa aknast vahtida?
Pealegi, kanalitel sõidavad paadid. Igasugused paadid, igasugustel kellaaegadel. Prügivedajad teevad Veneetsias varahommikuti samasugust lärmi nagu mujalgi. Arva ära, millega nad seal linnas sõidavad!

Loe enne (ja pärast) Veneetsia-reisi:
•    “Veneetsia” (Tõnis Kallejärv)
•     “Surm Veneetsias” (Thomas Mann)
•     “Canal Grande” (Hannu Raittila)
&bull ;     “Vaporetto 13” (Robert Girardi)
•     “Vee peegel” (Joseph Brodsky)
•     “Surm La Fenices” ja “Surm võõral maal” (Donna Leon)
•     “Tuhat päeva Veneetsias” (Marlena de Blasi)

Vaata enne (ja pärast) Veneetsia-reisi:
•    “Surm Veneetsias” (Luchino Visconti, 1971)
•    “Casanova” (Federico Fellini, 1976)
•    “Indiana Jones ja viimane ristiretk” (Steven Spielberg, 1989)
•    “Armastust vannuvad kõik” (Woody Allen, 1996)
•    “Tuvi tiivad” (Iain Softley, 1997)
•    “Casanova” (Lasse Hallström, 2005)
•    “Casino Royale” (Martin Campbell, 2006)

Mine Markuse väljakule varahommikul. Siis, kui seal on peale sinu ainult tuvid, tänavapühkijad ja mõned politseinikud. Pärastlõunal teiste turistide vahel rüseledes ei suuda sa uskuda, et tegu on üldse sama kohaga. Ja siis mine sinna uuesti õhtul, näiteks päikeseloojangul. Imeline, kui mitmekesiseid muljeid loob erinev valgus!

Imetle vaateid kellatornist. Püha Markuse katedraalist eraldi seisab kellatorn ehk kampaniil, mille tippu viib tänapäeval lift. Ülalt avanevad suurepärased vaated kogu linnale ja laguunile – alles seal saad sa aru, kui väike on tegelikult Veneetsia. Et järjekordadest pääseda, ole kohal kell 9 hommikul!

Söö Florianis võileibu. Kui oled hommikul kellatornis ja seejärel katedraalis ära käinud, vajad enne Doodžide paleesse minekut väikest kosutust. Odavat kohvikut sa siitkandist ei leia, see on selge. Kui juba, siis juba – joo kohvi ja söö võileibu 1720. aastal asutatud Caffè Florianis, mis on üks Euroopa vanimaid kohvikuid. Istu terrassil ja naudi seda, et teised turistid vaatavad sind!

Külasta kindlasti Doodžide paleed. Jah, see hoone on juba väljastki ülimalt suursugune, aga uhkeid saale nähes ja seinamaale imetledes jääb suu ikka tõepoolest lahti. Suure Nõukogu Saali kõrval kahvatuvad kõik iial nähtud ruumid ning üks seal asuvatest kunstiteostest, Jacopo Tintoretto “Paradiis”, kuulub maailma suurimate õlimaalide hulka.

Tee vaporetto-ring Suurel kanalil. Muidugi on võimalik üürida gondel (vähemalt 62 eurot 50minutise sõidu eest), aga märksa odavam variant on ringsõit veebussi ehk vaporettoga. Liin nr 1 teeb ringi Suurel kanalil, aga pea meeles – sõida kas hommikupoolikul Markuse väljakult Piazzale Roma poole või hilisel pärastlõunal vastupidises suunas. Enamik turiste sõidab nimelt teistpidi!

Hoidu kunstimürgituse eest. Nn Firenze sündroom kimbutab ka Veneetsias. Titian, Tintoretto, Canaletto, Veronese … Suurejoonelist (maali)kunsti näeb juba kirikutes ja Doodžide palees sedavõrd palju, et mina küll ei tea, kust võtavad mõned inimesed veel jõu, et külastada seal ka kunstimuuseume. Olgu, võib-olla kolmandal või neljandal Veneetsia-reisil läheksin ka mina Akadeemia galeriisse või Peggy Guggenheimi kollektsiooni vaatama …

Käi Rialto turul. Usud või mitte, aga turg on selles kohas asunud juba ligi tuhat aastat. Jaluta kalaturul (Pescheria) ning puu- ja aedviljaturul (Erberia). Siitsamast lettidelt leiad maitseaineid, pestot ja pastat, mida kodust ele ja sõpradele kingiks viia. Rialto turu õhkkonda kirjeldab toredasti Marlena de Blasi raamatus “Tuhat päeva Veneetsias”.

Võta kaasa mugavad jalanõud. Loodetavasti said sa juba aru – Veneetsias ei ole autosid. Seal ei ole ka jalgrattaid, välja arvatud väikestel lastel. Linnas ringi liikumiseks on kaks võimalust: mõne veesõidukiga (mille hulgast odav variant on ainult üle Suure kanali viiv traghetto) ja jalgsi. Punkt.

Ära karda eksimist. Veneetsia aadresside ja majanumbrite süsteem on liiga keeruline, et seda siinkohal selgitama hakata. (Kas ma kõlasin veenvalt? Tegelikult ei saa ma sellest ka ise päris hästi aru.) Õige Veneetsia leiadki siis, kui seal korralikult ära eksid. Varem või hiljem jõuad sa igal juhul taas Suure kanali juurde või siis saare äärele. Pealegi on igal pool viidad, mis osutavad Markuse väljakule, Rialto sillale ja teistele olulisematele paikadele.

Ära alahinda Veneetsiat. See ei ole linn, kuhu minna üheks päevaks. Kui sa käid vaid Markuse väljakul ja selle vahetus ümbruses ning lahkud enne õhtut, siis ei näe sa Veneetsiat. Sa näed ainult maailma vingeimaid vaatamisväärsusi, aga sa ei näe kitsaid kõrvaltänavaid ega pisikesi väljakuid, sa ei kuule oma samme tühjadel kaldapealsetel, sa ei lehvita sinust paadiga mööduvale kohalikule vanamehenässile. Veneetsia väärib seda, et sa annaksid talle aega ja tähelepanu.

 

Kui sulle meeldivad vaiksed tänavad. Cannaregio linnaosas asuvatele Fondamenta della Misericordia ja Fondamenta degli Ormesini kaldapealsetele satuvad väga vähesed turistid. Joo klaasike veini koos kohalikega mõnes siinses veinibaaris ehk osteria’s.

Kui sulle meeldib kuld. Püha Markuse kiriku peaaltari taga paiknev Pala d’Oro ehissein ületab kujutlusvõime piirid – selle 255 kullatud paneeli on kaunistatud rohkem kui 2000 vääriskiviga. Silme eest võtab kuldseks ka Doodžide palee kuldtrepp Scala d’Oro.

Kui sulle meeldib nikerduskunst. Santa Maria Gloriosa dei Frari kiriku imeline kooriosa koosneb 124st nikerdatud bareljeefidega toolist, millel on kujutatud pühamehi ja Veneetsia vaateid.

Kui sulle meeldivad ajaloohõngulised kõrtsid. Rialto turu lähedal asuv Cantina Do Mori on linna vanim osteria, mille püsikunde oli väidetavalt ka kuulus seikleja Casanova. Kui laudade-toolide puudumine sind ei häiri, on siin mõnus proovida cicchetti-nimelisi suupisteid ning võileibu koos ombra ehk klaasi punase majaveiniga.

Kui sulle meeldib pasta. Rialto silla ja Coini kaubamaja lähedal asuvast Rizzo pastapoest (Cannaregio 5778) leiad kümnete vormide, värvide ja maitsetega pastat – näiteks oliivi-, spinati-, peedi-, tindikala- või kabatšokimaitselist, gondli- või karnevalimaski kujulist, tavalistest lintidest-liblikatest rääkimata.