Viimsi kirjad IV. Raadio Eeva
Ma kõnnin pimeduse katte all mööda Randvere teed linna poole. Külm peletab suveviimsilase tagasi linna. Bussid on harvaks jäänud, käid torudest vett välja laskmas ja pead jala linna tulema.
Susannah Hoff, “My Side Of The Bed”
Idapoolse Viimsi vähearenenud seis on jõudnud juba Ekspressi ja SL Õhtulehe arvamusküljele.
Bananarama, “Venus”
Valimiste eel jõudis poliitika ka idakaldale. Oma kandidatuuri sättisid kahes eri parteis üles kaks aiandusühistu esimeest. Parteid on lausa vastandmärgilised, meeste programmid aga väga sarnased. Oleks rohkem kohalikke poliitikuid, kes viitsiks paarisõnalisteks loosungiteks surutud lubamise ja lollitamise kõrval vähemalt tegeliku eluga tegeleda!
Phil Collins “Another Day In Paradise”
Viimsi valla volikogus on nüüd ka üks keskerakondlane, pigem küll korvapallikuulsus, aga pimedas teed käies ma seda veel ei tea.
Belinda Carlisle, “Heaven Is A Place On Earth”
*
Et miks ma nende harvade mõttekeste vahele tüütute vanapoolsete poplaulude nimesid pikin? Minu telefoni küljes on raadio-handsfree nimeline kolakas, mille disainer pole mõelnud selle peale, et aparaati taskusse pannes nihkub laineala paigast. Nüüd nihkus Raadio 2 lainelt – kus Juur & Kivirähk ennast Lennoni & McCartneyga, Toomas Kalli George Harrisoniga ja mind (haa, haa!) Ringo Starriga võrdlesid – Raadio Eeva peale ja jäi sinna. See on põhiliselt 80ndate hitte mängiv muusikaraadio, mida on päris nostalgiaküllane kuulata. Samas ohutu, ettearvatav ja kindel, sadagu või pussnuge. Tegelikult tehti 80ndatel ju igasugust muusikat. Mul ei ole midagi Eeva kui tapeedi vastu. Kas või sügishämaruses kõndides.
Kuid samal hetkel mõtlen välja inimese, kes kuulab seda jaama hommikust õhtuni. Kindlasti on ta olemas. Mul hakkab temast kahju. Ta püüab muusika abiga midagi uuesti läbi elada ja ilmselt teab samas, et see jääb kättesaamatuks unistuseks. Kuid mismoodi elu on tema nüüdne varane keskiga? Midagi, mis on tulvil vastikust, rutiini ja pori?
Nostalgiale keskendumine tundub mulle sarnane masohhistliku arusaamisega, et nüüd on pensioniiga saabunud ja elu läbi. Ja see on ohtlik mõte.
*
Kuigi, maal veedetud suvi tekitab ka mulle terve eeloleva talve mõnusat nostalgiat. Nostalgia ees oleme kõik võrdsed, ja enamik ei saa talle vastu.
