Võlusõnade loomise instituudi juhataja
Andresega on mind sidunud kaks olulist tegurit – sugulussidemed ja mingi kummaline vaimne lähedus. Tundub, et neid viimaseid, vaimu kaudu sugulasi, oli tal ehk rohkemgi, kui ta seda ise arvata võis. Facebookis meenutab teda hea sõnaga terve plejaad temast kaks, kolm ja isegi neli korda nooremaid inimesi. Andresega koosviibimistel ei tajunud ma kunagi mingit vanuse- või põlvkonnavahet, pigem sidus meid veider fantaasialend ja huvi kaugete kultuuride vastu.
Külaskäigud Ehinite Rapla-koju on olnud meie pere traditsiooniks juba aastaid. Ly maitsvaid roogi on alati vürtsitanud Andrese hõrgud lood maooridest, naismaadlejatest, muttkotkastest ja libavihmaussidest (ta on ilmselt leiutanud eesti keelde enam sõnaühendeid kui keegi teine). Kui Eestis oleks oma võlusõnade loomise instituut, siis oleks Andres kindlasti selle juhataja. Tema loodud sõnadel oli alati ka mingi maagia maik man. Ma usun, et seal, kus ta nüüd viibib, on selline institutsioon siiski olemas ja ta on seal oma väärilise koha sisse võtnud, kaaslasteks Ilmar Laaban ja Artur Alliksaar.
Paari aasta eest tegin animafilmi Andrese luuletusest “Taimne direktor” (see ringleb veel siiani luulefestivalidel) ja hetkel olen ametis joonisfilmiga, mis põhineb tema tõlgitud tšuktši muinasjutul “Ussinuumaja”. Ilma Ehini suurepärase “Unesnõiduja” kogumikuta ei oleks see võrratu ja jabur lugu kindlasti ei minuni ega ka eesti rahvani jõudnud (omal ajal oli tegemist tõelise bestselleriga, mille tiraaž küündis 50 000 eksemplarini). Lisaks animafilmile on plaanis sellest ainest teha ka tšuktšiteemaline dokumentaalfilm (koos Liivo Niglasega).
Helistasin Andresele nädal tagasi, et leppida temaga kokku intervjuu salvestamine. Ta oli väsinud ja ütles, et on veidi haige ning on kõik kohtumised ära öelnud. “Ussinuumajast” kuuldes sugenes aga tema häälde rõõmsam toon ning leppisime kohtumise järgmiseks nädalalõpuks kokku. Mulle tundus, et ta tegelikult tahtis väga minuga sel teemal rääkida.
Nagu näha, oli Andres sõnapidaja mees – sel laupäeval me tõepoolest kohtume. Kahjuks ei ole see päris selline kohtumine nagu ma lootsin...
Ent üks on kindel – kui me ükskord Tšukotkale sõidame, tuleb ta oma vaimus meiega, ja igav ei saa seal mitte olema.Taimne direktorpea lillede vahele vaasi torgatud
ja jalad peaaegu et vastu lage
... nõnda pidi peadirektor veetma
poole oma tööpäevast
mingil ajavahemikul tekkis tal
liialdatud kartus
et keegi võib ta abitut olekut
ära kasutada
ta krokodillinahast kingade
paelad lahti nöörida
ja need endale võtta
seejärel sugenes ta pähe aga
hoopis tõsisem mure
mu pea on juba mitu tundi vee all
miks ma ära ei lämbu
kas tõesti on mulle
lõpused kasvanud
veerand tundi enne tööpäeva lõppu
tuli arusaamatutel põhjustel
välja läinud sekretärineiu tagasi
oma ülemust säärases asendis nähes
kohkus ta üliväga
ja kutsus abimehed
üheskoos sikutati direktori pea
vaasist välja
aknaklaasides nägi direktor
väljatõmmatavat iseennast
vastu peegeldumas
ta nägi et ta juustest ja habemest
olid saanud peenikesed juured
soki ja püksisääre vahelt
paistvate jalakarvade otsa
olid kasvanud lilleõied
ma olen taimne mõtles direktor
see ei takistanud teda järgmisel hommikul
brüsselisse lendamast
Andres Ehin
