Varrak.
319 lk.


Noor mees läheb pahelisest linnast maale, väljasurnud külla, kus möödusid ta lapsepõlve- ja noorukisuved. Reaalsuse ja kujutluse segunedes meenub minapeategelasest Jaagule maaelu detailidest, töövõtetest, tüüpidest ja juttudest rikas minevik, millesse põimub ohtralt folkloori, etnoainest ja individuaalset fantaasiat. Tänapäeva kiratseva külamiljöö kui väljasurnud tontliku staatika foonil elustub kirev ja hoogne suhete raster. Wimberg on vaba ja hoogsa kujutluslennuga suutnud orgaaniliselt segada reaalse talupojaühiskonna tööd-tegemised ja eesti rahvususundist tulenevad fantasy elemendid. Õnnestunult on sünteesitud eri ajatasandid ja segatud näiliselt üksteisest kaugeid sündmustikke isikupärases ja kohati robustses stiilis, mida ilmestab täpne ja lööv kõnekeel. Kohati tekib tunne, justkui jutustaks vana ja kogenud maaelu proff. Kokkuvõttes parajalt segane, muhedalt eklektiline, ent põnev ja jõuline, kreisilt rustikaalne aines.