Aeg kaaluda käibemaksumäärade vähendamist?

Ehkki siseriiklikus käibemaksuseaduses jõustuvad 01.07.2022 seisuga mitmed muudatused, aluseks ELi käibemaksudirektiiv, ei ole seal kohta leitud käibemaksumäärade langetamisele. Küsimus, kas majanduse arengut mingil ajahetkel soosivad pigem kõrgemad või madalamad maksud, on igihaljas teema ning mõlema ideoloogia pooldajad võivad tuua näiteid just oma seisukoha õigsusest.

Käibemaksust rääkides väärib meenutamist, et 2009. aastal, keset eelmist majanduskriisi, tõstis Eesti oma käibemaksumäära 18%-lt 20-le. Maksutõusu esitleti kui pigem ajutist meedet. Ajutised lahendused paraku kipuvad kujunema alalisteks. Ehk on nüüd, järgmise kriisi ajal aeg diskussiooniks, kas käibemaksu standardmäära vähendada ning kohaldada teatud kauba- ja teenusegruppidele vähendatud maksumäära?

Euroopa Liidus on teenustele ja kaupadele minimaalne käibemaksu standardmäär 15%, madalaim standardmäär on Luksemburgis (17%) ning kõrgeim Ungaris (27%).

Eestis on standardmäär käibemaksule teatavasti 20%. Standardmäära võib märgata näiteks toidupoe arvel, kus on märgitud, et tarbija on sealhulgas toidukaupadelt tasunud käibemaksu 20% toidukaupade hinnast. Saksamaal on rakendatud vähendatud käibemaksumäära (7%) muu hulgas toidule, raamatutele, majutusele ja kultuuriteenustele. Samal ajal on riigis standardmääraks 19%. Prantsusmaal on vähendatud maksumäär (5,5%) üldjuhul rakendatud toidule, kuid standardmäär on seevastu 20%. Näiteks Läti vähendas paar aastat tagasi köögi- ja puuvilja käibemaksumäära 5%-le, lisaks tootegrupi hindade märkimisväärsele vähenemisele kauplustes suurenes köögiviljade ja marjade kasvupind riigis ning sektori kogukäive. Eriti jõuliselt on kriisile reageerinud Poola, kes langetas veebruaris kütuste käibemaksu 23%-lt 8-le ning lubas toidukaupade käibemaksu viia nullini. Itaalias on energeetika kaubagrupid maksustatud 10% määraga.

Eestis on standardmääraga 20% maksustatud energeetikasektori teenused ja kaubad ning samuti toidukaubad. Samas on meil väga palju majapidamisi, kes suurema osa oma sissetulekust peavad kulutama just toidule ja küttele-elektrile. Nende olukorda võimaldaks käibemaksu sihitatud vähendamine leevendada. Arvestades, et nii elektrienergialt kui autokütustelt on maksulaekumine hinnatõusu tõttu oluliselt ületanud prognoose, on ka olulises osas katteallikas maksumäära vähendamiseks olemas. Tõenäoliselt on energiakandjate käibemaksu vähendamisel ka inflatsiooni pärssiv mõju, sest kütuste hind annab sisendi kõigile muudele hindadele.

Liikmesriigid võivad kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära. Eestis on vähendatud maksumäär täna 9%. Nimetatud käibemaksumäär on meil mõeldud kasutamiseks kaupadel ja teenustel, nagu raamatud, õppekirjandus, ravimid, meditsiinilised sidemed, ajakirjandusväljaanded ning majutus. Samas naiste hügieenisidemeid ja imikumähkmeid maksustatakse 20%-ga.

Kordame ka kokkuvõtteks, et nii toidukaubad kui energiakandjad on meil erinevalt paljudest ELi riikidest 20% määraga. Eesti võiks eeskujude otsimisel vaadata laiemat pilti Euroopas ning kvalifitseerida kindlad kaubagrupid vähendatud käibemaksumäära peale. Seega on, mida kaaluda!

Advokaadibüroo Hansalaw meeskond on abiks klientidele kõikides maksualastes küsimustes.