Maksim Drožžin (30) räägib tasasel, aga kindlal häälel. Ta ei otsi enam eriti sõnu. Ta on seda juttu juba kordi ja kordi rääkinud. Ta on tumeda siilisoenguga 30ndates Vene mees. See kirjeldus on vaid üks osa temast. Facebookist vaatab tema nime alt vastu pikkade juustega, rohkelt meigitud naisterahvas. Kord võluv-lustaka või lausa flirtiva naeratusega, siis tõsine, isegi väsinud, siis jällegi enesekindlalt silmi kissitav. Kord punaste, kord heledate, kord tumedate juustega. Mõnel pildil lebab ta voodil, püksata, punasepitsilises korsetis, pikad jalad strateegiliselt risti. See on tema looming ja tema looming – see on tema.
