Nõukogude salalaborid: Vene teadlased arendasid ahvirõugetest bioloogilist relva

Venemaa salajastes laborites algas rõugeviirusest bioloogilise relva arendamine juba rohkem kui pool sajandit tagasi. Katsetusi tehti ka ahvirõugetega.

Vozroždenije saarel Araali meres on hirmutav kuulsus. Aastatel 1936–1992 oli saar peamine Nõukogude Liidu bioloogiliste relvade katsepolügoon. Ametliku nimega Aralsk-7 testis rõugeid, siberi katku, tulareemiat, tüüfust, hobuste entsefaliiti jm. Haigusetekitajaid paisati õhku aerosoolpihustiga ning katsealustena kasutati hiiri, hamstreid, sigu, lambaid, eesleid, hobuseid ja – ahve.

N Liidu kokkuvarisemise järel tuli aga avalikuks, et rõugerelva katsetamise käigus juhtus 1971. aastal äpardus, mis võinuks vallandada ohtliku epideemia.