Arhitekt Karli Luik pakub välja mõtteid, mida hakata peale Vabadussõja võidusamba, Linnahalli ja Maarjamäe memoriaaliga.
Kui proovida mõelda, kuidas selgitada monumendi olemust mõnele koerale (Canis lupus familiaris), siis on see ootamatult lihtne. Monumendiks sobitub kusepuu – see aiapost, valuvelg või prügikast, mille juures on jalga tõstetud ja see uriini lennutades ära märgistatud. Niiviisi omandab teele sattunud juhuslik artefakt ka teistele möödasattuvatele liigikaaslastele tähenduse – mina olen siin käinud, see on minu jaoks tähtis paik. Ja et kusepuu tähtsus püsiks, tuleb seda väisata teatava regulaarsusega. Lõhnafoon peab säilima, et möödakäijad peatuksid ja seisataksid ning püüaksid odööri järgi mõistatada, kes on seal käinud ning millise mõtteraasu neile menetlemiseks jätnud.
