Taasavaldame 2022. aasta suvel ilmunud loo, mis on üks meie lugejate tänavustest lemmikutest.
Kui Riina ja Andrus olid 1970. aastate algul veel lapsed, ei olnud Kopli poolsaare lõpus, suurte puude vilus merekaldal, piirkonnas, mida kutsutakse Kopli liinideks (või lihtsalt liinideks), veel ühtegi „kõigi mugavustega“ maja.
Kaskede, sirelite ja kastanipuude varjus kössitasid kahekorruselised puust majad. Pööningul kuivatati pesu. Polnud keskkütet, polnud sooja vett, Rimi asemel käidi väikeses Ranna poes, kus müüdi tangu, leiba, juurvilju ja mõnikord ka pähkleid.
Siin, Koplis, hingati justkui teistsugust õhku ja räägiti teistsugust keelt kui mujal. Kopli kohta öeldi „Koppel“ (mille all mõeldi ainult liinide piirkonda), koridori kohta öeldi „kolidor“.