Mullu kõhedaima kuritöö, Nõmmel naist kurikaga tappa üritanud nooruki juhtum tõi esile nukra tõe: ohtlikke alaealisi kurjategijaid ei oota ükski asutus.
Mullu, päev enne vabariigi aastapäeva, 23. veebruari õhtul helises Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhi Jako Salla mobiiltelefon. Helistajaks oli raskeid kuritegusid uuriva talituse, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares.
Tavaliselt Vares isiklikke kõnesid ametnikele ei tee, kuid seekord oli asi tõsine. Politsei oli kinni nabinud 16aastase noormehe, kes oli üheksa päeva eest pesapallikurikaga rünnanud Nõmmel naist, et ta tappa. Kohus aga keeldus noormeest vahi alla võtmast.
„Mis me temaga teeme?“ küsis Vares nüüd Sallalt. „Tänavale teda tagasi saata ei saa.“
***
Mullu sõbrapäeval, 14. veebruaril oli Kevinil* sõber külas. Nad mängisid arvutimänge, kui äkki, umbes kella nelja ajal tõusis Kevin püsti ja ütles, et käib korra ära.
Kevin oli siis 16aastane, pealtnäha tavaline koolipoiss, kes polnud millegi halvaga silma jäänud. Siiski oli Kevin sõbrale juba kelkinud, et ta tahaks inimest tappa. Päriselt.