18.06.2022, 20:29
SÕJAPÄEVIK (115. päev) | Miks ei ole Ukrainas alanud veel tuumasõda?
*USA murdis 77 aastat tagasi aatomipommidega Jaapani vastupanu. Mis hoiab nüüd venelasi tagasi?
*Aeg töötab Moskva kasuks, sest aitab lõhestada Lääneriikide ühtsust.
*Toidupuudus võib tuua Euroopasse uue põgenikelaine Aafrikast ja araabia maadest.
MAAILMA ESIMENE TUUMARÜNNAK: 6. augustil 1945 viskas Ameerika Ühendriikide pommituslennuk B-29 Jaapani linnale Hiroshimale aatomipommi. Kolm päeva hiljem tarvitasid jänkid tuumapommi Nagasaki ründamisel. Pärast seda on kõik sõjad püsinud tuumarünnakute vabad. Fotol vasakul Hiroshima, paremal aga Nagasaki tuumaseen.
FOTO: Vaba kasutus
Viimase poolsajandi kõige imetlusväärsem sündmus on selline, mida ei ole eales juhtunud. Inimkond on nautinud kõik need aastad elu ilma tuumaplahvatusteta, mille käivitab viha.
Just sääraselt alustas detsembris 2005 Nobeli majanduspreemia kättesaamise puhul peetud kõnet USA teadlane, mänguteooria arendaja Thomas C. Schelling. Tema kõne on päevakohane seniajani. Schelling rääkis, et 1960. aastal hoiatas Briti kirjanik C. P. Snow ajalehe New York Times esiküljel, et kui tuumariigid oma tuumarelvastust drastiliselt ei vähenda, siis on termotuumasõda lähema kümnendi jooksul „matemaatiliselt kindel“. Keegi ei vaadanud teda toona imelikult.
Aga aatompomme pole sõjas lõhatud alates suvest 1945, mil jänkid tapsid 6. augustil maailma esimese tuumarünnakuga Hiroshimas 78 000 inimest. Nad soovisid hirmutada jaapanlasi hingepõhjani ning välistada sellega võimalus, et saareriigi alistamisele eelnevad ülimad verised ja ohvriterohked lahingud.
Jaapan ei andnud alla.
Kolm päeva hiljem viskasid ameeriklased Nagasakile teise tuumapommi, tappes 25 000 inimest.
Kuus päeva hiljem kuulutaski keiser Hirohito, et sõlmib rahu. Lahingud käisid küll mõnda aega edasi, kuid need kaks aatomipommi tegid Teisele maailmasõjale sisuliselt lõpu.
