OHTLIK PÕLENG: Sõja kõige suuremad n-ö vaikivad katastroofid leiavadki aset siis, kui vaenlase raketid tabavad kas keemiakombinaate või rafineerimistehaseid. Pildil põleb gaasi töötlemistehas Harkivi lähistel.
FOTO: | REUTERS
Põlevad kaitsealad, mulda jäävad mürgised ühendid, Türgi rannikul uhub meri randa surnud delfiine. Ukraina sõda on üks esimesi, kus keskkonnakahjusid reaalajas dokumenteeritakse.
Mis ühendab selliseid kohti nagu Maosaar (Zmijinõi), Mariupoli Azovstali terasetehas ja Sjevjerodonetski Azoti keemiatehas? Kõigiga seostuvad Ukraina sõja traagilised sündmused. Kuid nagu kõigil sõjatandritel, on sealgi vaikseks kannatajaks looduskeskkond.
