Arengud võimukõnelustel: kõvad kivid Kallas ja Seeder jahvatavad kriginal, aga jahu tuleb vähe

Läbirääkimised uue võimuliidu sünniks on juba tükk aega sisuliselt tammunud paigal. Edasi viib vaid ühe poole märkimisväärne järeleandmine, mida pole veel näha juhtumas.

false

Mitu nädalat on kõlanud tähtajad, aga Reformierakonna, Isamaa ja sotside võimuliitu endiselt ei ole. „Kohe sünnib – ikka ei sünni,“ lainetab poliitikapublik nagu jalgpallifännid staadionil. Viimane laine ajas pealtvaatajad püsti pühapäeval, kuid läbirääkijad suhtlesid siis vaid põgusalt. Kuigi peaks olema kiire, võib praegu jääda mulje, et tegelikult ei ole.

Aga ega olegi. Ja võimukõnelused on juba pööramas tupiktänavasse. Mis ei tähenda, et kolmikliitu ei võiks näiteks juba täna sündida. Kogenumad läbirääkijad meenutavad Ekspressile, et alati on kõigil kõnelejatel olemas viimase sekundi kompromissid ja need võetaksegi välja alles viimasel hetkel. Aga vähemalt nädala esimestel päevadel polnud see viimane hetk veel käes.

Praeguse ummikseisu põhjus on erinev arusaam, mida ikkagi kokku lepitakse. Reformierakonna jaoks oleks see kolmikliit üht- või teistpidi vahevalitsus. Sellel jääb nii vähe aega reaalselt valitseda, et mingeid suuri asju ette võtta pole lihtsalt mõtet. Seega miinimumprogramm. Isamaa ja sotsid jällegi ei näe mingit põhjust teha valitsust, kus lihtsalt tiksutakse. Kui juba, peab see olema ka nende nägu. Seega maksimumprogramm.

Kaks kõva kivi

Katsed siiski lahendust leida on muutunud aga tõsisemaks. Seda näitab murdeteemade kolimine pisikesse, kolme erakonna esimehe ringi. Arutelude jaoks varutakse nüüd ka rohkelt aega. Esmaspäeval pidasid esimehed juba kaks sessiooni, tõsi, Teamsi veebikeskkonnas, aga õhtule mindi alles pool üksteist. Samas ei ilmunud tulemustest ühtegi teadet. Polnud ka suurt midagi teatada.

Vaidluskohad on ikka needsamad mis juba mitu nädalat. Koalitsioonileppe tekst on sisuliselt valmis, öeldakse Ekspressile, aga mitu suurt asja täiesti lahtised. Eestikeelsele haridusele ülemineku tähtajad ning kes, kuidas ja kelle loaga võiks saada erandeid. Peretoetuste summad, nende indekseerimine ja millise perioodi jooksul toetuste tõstmiseni jõutakse. Energiatoetused ja kas selleks on vaja Isamaa elektrituru reformi või sotside hinnalagesid või mõlemat. Kõvad kivid jahvatavad kriginal, aga jahu tuleb vähe. „Üks ei ole eriti hea kompromisside otsija, teine on lihtsalt paindumatu,“ viitab üks poliitik Kaja Kallasele ja Helir-Valdor Seederile. Kummalgi on selleks aga mõjuvad põhjused.

Reformierakonnal on suuresti saada vaid üks võit – panna võimuliit kokku, ning võimalikult odavalt.

Kaja Kallas teab, et Isamaa ja sotsid teavad: oravatel muud koalitsioonivõimalust ei ole. Seega on Reformierakonnal saadaval suuresti vaid üks võit – panna võimuliit kokku. Seda ei saa peaministripartei teha aga iga hinnaga, andes teistele kõike, mida need vaid soovivad. Sellist võimuliitu ei neelaks alla Reformierakonna volikogu, mis peab koalitsioonileppe heaks kiitma. Erakonnast öeldakse, et kogemus valitsusest Keskerakonnaga on värske. Kui annad liiga palju järele, küsitakse juba järgmisel päeval veel rohkem.

Kuna poliitilised konkurendid Reformierakonda Stenbockist praegu välja ei saa, harjutab partei nüüd nii ennast kui ka avalikkust mõttega vähemusvalitsusest, üksi või koos sotsidega. „Mis siis ikka nii väga saab?“ küsib üks reformierakondlane. Valitsus töötab praegugi, parlament suvel puhkab, sügisel läheb kõigil juba valimiskampaaniaks. Ka riigieelarve vastuvõtmisega on tehniliselt aega märtsini, aga märtsis ongi juba valimised.

Möödunud reedel istusid koos Reformierakonna riigikogu fraktsioon ja juhatus. Seal leidub neid, kes arvavad, et igal juhul tuleks koalitsioon kokku saada, kui vaja, siis ka teistele rohkem vastu tulla. Teised jälle leiavad, et pole kiiret ja sellist järeleandmist lihtsalt ei saa teha, kui ei soovita juba sügisel uut nõudmiste ringi.

Pole vajadust järele anda

Helir-Valdor Seeder seevastu teab, et surve Reformierakonnale kui peaministriparteile saada uus võimuliit kokku aina kasvab. Isamaa näitab Reformierakonnale eriti ilmekalt, miks Kallas oleks pidanud tagasi astuma, kui oleks soovinud kiireid ja piiratud aja sees toimuvad võimukõnelusi. Isamaal pole mingit põhjust minna Reformierakonna valitsusse kohatäitjaks.

Suurt ohtu pilli lõhki mängida Seederil samuti ei ole. Nii peretoetusi kui muid asju saaks parlamendis teha koos erinevate jõududega. Niisiis pole Seeder paindunud peretoetuste küsimuses järele andma ning soovib sisuliselt sama, mis on riigikogu menetluses olevas peretoetuste eelnõus.

Sotsid on teinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmises Reformierakonnaga kompromisse. Peaks aga Isamaa saama kõik, mida nood soovivad, tekib ka sotside jaoks küsimus, miks ei võiks nemad juurde küsida. Samuti ei mõista sotsid, miks peab suruma eestikeelsele haridusele ülemineku tähtajaks 2024. aastat, mis on nii lähedal, et ei jõua ette valmistada ei õpilasi ega õpetajaid.

Isamaast aga leitakse, et ühtki päriselt kompromissi nime väärivat pakkumist pole Reformierakond teinudki.

Niisiis on küsimus selles, kui palju Reformierakond on nõus järele andma. Oravate seast kostab nördimust, et Isamaale on näiteks peretoetuste asjus tehtud juba mitmeid ettepanekuid kompromissideks. Küll toetuse summa, küll aastate kohta, millal see võiks täies mahus rakenduda. Isamaast aga leitakse, et ühtki päriselt kompromissi nime väärivat pakkumist pole Reformierakond teinudki.

Kuna praegune tiksumine pole Reformierakonnale ja Isamaale veel liiga koormav, polegi kokkulepet sündinud. Ja karavan seisab edasi.

KOLM ARVAMUST

Küsimus: kas nädala lõpuks on valitsus olemas? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks?

Urmas Paet (Reformierakond): „Aus vastus – ma ei tea“

„Vastus on, et ma ei tea. Võimalikke tähtaegu on välja pakutud päris mitmeid, ükski ei ole pidanud. Nii et ei tea. Paljudele on arusaamatu, kuidas on võimalik Eesti riigile keerulisel ajal seda kummi nii pikalt venitada. Kõrvalt vaadates võib üks põhjus olla selles, et kõneluste pikk käik annab mõnele võimaluse olla iga päev pildil, mida nad keset suve muidu ei oleks. On ka öeldud, et varajane riigikogu valimiste kampaania juba käib, võib-olla nii ongi. Kummastav on see küll, sest kui järgmiste riigikogu valimisteni on nii vähe aega, põhiprobleemid või riskid Eestile on teada, siis selleks ajaks laia kandepinnaga ja toimiv valitsus võiks ju olla kõigi huvides. Aga näib, et mingisugused muud aspektid on olulisemad. Kui ikka tuleb ühe erakonna esimees avalikkuse ette ja ütleb, et üheski olulises asjas pole üldse midagi kokku lepitud, siis tekib küsimus, millega kõik need nädalad tegeletud on. Eriti arvestades, kui lühikeseks ajaks seda valitsust niikuinii tehakse.“

Riina Sikkut (SDE): „Me teame, kus on kompromissi kohad“

„Sama seis oli 20. juunil, oli eelmisel nädalal, on praegu. Kokkulepe on võimalik teha sel nädalal. Kui selle nädala lõpuks koalitsiooni ei ole, võib veel pikalt venida. Me teame, kus need kompromissi kohad on, kõik peavad teineteisele sammu lähemale astuma ja saab täiesti viisaka plaani järgmiseks kaheksaks kuuks. Aga miks kokkulepet veel ei ole – igaühel on oma tugevused ja nõrkused, plussid ja miinused, vahel võtabki aega, et konkreetsete partnerite vahel kokkulepe leida.“

Tõnis Lukas (Isamaa): „Kui sel nädalal ei tule, peab mõtlema, kas üldse“

„Kui saab põhiküsimustes kokkuleppele, võiks selle nädalaga ühele poole saada. Liikumine selles suunas käib, ma oleks optimistlik. Siis kas leppe vormistamine jääb järgmisse või ülejärgmisse nädalasse, ma ei oska öelda. Aga arvan, et selle nädalal saavad valmis vähemalt kokkulepped, kui mitte kogu lepe. Tahtmine kokkuleppe poole liikuda paistab kõigil kolmel osapoolel siiski olevat. Ja kui sellel nädalal ei jõuta kokkuleppele, on õnnestumise eeldused juba nii väikesed, et tuleb mõtelda, kas saab kolmekesi kaheksaks kuuks seda valitsust teha. Sest selleks peab olema mingi tõmme ja tahtmine need asjad kokku leppida. See ei tähenda muidugi partnerluse mõttes midagi fataalset. Kui kolm erakonda on kõvasti koos tööd teinud selle varsti juba kuu jooksul, siis saab seda võib-olla realiseerida peale valimisi kui nüüd peaks sõit mingil põhjusel seisma jääma.“