Tegu on mastaapse, aastaid planeeritud rahvusvahelise produktsiooniga: Eesti kunstimuuseumi ja Zimmerli kunstimuuseumi koostöönäitusega, mille üks kandvaid mõtteid – avardada mõtlemist nõukogude kontseptualistlikust kunstist, seejuures rahvuslikke kunstiajalookirjutusi murdes – mõjub sõjajärgselt idealistliku intellektuaalse meelelahutusena.