Meisterlik õudusfilm jahmatab üllatustega

Kaarel Kuurmaa vaimustub Jordan Peele’i uuest suvefilmist „Ei“.

Režissööri, produtsendi ja stsenaristi Jordan Peele’i uusim film „Ei“ on endale külge kleepinud üsnagi amorfse tähendusväljaga suvefilmi märgi. Tõesti, välja ta tuli ju äsja, keset sooja suve, ning linastub globaalselt kuuma hitina korraga edukalt nii blingivates multipleksides kui tolmustes art-house’i-koobastes. Pärast kinost väljumist võib siiski endamisi tänulikult õhata, et oleks need suvefilmid kõik nii head, siis vist õues ei saakski viibida.

Õnneks on siiski tegu mitmes mõttes meeldivalt kvaliteetse erandiga, mis laseb ka edaspidi ilusat päikesepaistet nautida ja pilku taeva poole heites laisalt pilvi vahtida. Kui see film on korra või paar vaadatud, siis ilmselt küll natuke teise ja tähelepanelikuma pilguga, mis jääb tavalisest pikemalt ja umbusklikumalt mõnd vaikset liikumatut pilvepallikest jälgima.