Igaühest võib saada massimõrvar: raamat, mis viljeleb Saksa kriitikute hinnangul „holokausti pornograafiat“

Andrei Hvostov kirjutab Jonathan Littelli auhinnatud romaanist „Eumeniidid“, mis äsja ilmus eestikeelses tõlkes.

Alguses oli Vietnami sõda. Prantsuse-Ameerika kirjanik Jonathan Littell (54) meenutab mitmes intervjuus, et sõda Vietnamis oli tema varase lapsepõlve taust. Juba 5–6aastaselt hakkas ta muretsema, mõeldes päevale, kui ta kutsutakse sõjaväkke, et saata ta kusagile Indo-Hiinasse. Ta ei kartnud ise surma saada; noore Littelli mureks oli see, et ta peab seal tapma hakkama. Riigi õnnistusel ning käsul. Hiljem, kahekümnendates eluaastates, töötas ta rahvusvahelistes abiorganisatsioonides, sattudes mitmetesse maailma kuumadesse kohtadesse. Littell oli paar aastat Bosnias, siis Tšetšeenia sõjas, aitas hädalisi Aafrika riikides ja Afganistanis. Kokku seitse aastat kokkupuutumist viletsuse, häda ning – massimõrvaga.

Rahvusvahelise abiorganisatsiooni isetu ning anonüümse töötaja, väikese mutrikesena tuli Littellil kohtuda ning ajada n-ö tööjuttu inimestega, kes olid Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu kriteeriumide järgi süüdi inimsusevastastes kuritegudes. Ent tema kohus oli mõrvaritega kokku puutudes mitte hakata neile moraali lugema, vaid tema töö oli kokku leppida võimalikud evakuatsioonikoridorid, pausid sõjategevuses hädaliste abistamiseks ja kõikvõimalikud humanitaarküsimused, mille lahendamiseks oli vaja „pahade“ poolega kokkuleppeni jõuda. Nendega koostööd teha.