Globaalsel filmiturul on saadaval rekordsummad – Eestil on aeg võtta oma osa

Maailmas ringleb audiovisuaalsisu tootmiseks suurel hulga raha, millest ka Eesti võiks oma osa kätte saada. Näiteks nõuda rahvusvahelistelt voogedastusplatvormidelt siinsesse filmitootmisse panustamist, kirjutab Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Üks väga lihtne käik, millega rahvusliku filmi rahalist seisu paremaks muuta, on rakendada enda heaks tööle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD). See võimaldab seada kohustusi rahvusvahelistele voogedastusplatvormidele, mis näitavad Eestis oma sisu, aga asuvad teistes riikides. Eestil on direktiivist tulenevalt võimalik tellitavatelt meediateenuste osutajatelt saada otsene rahaline panus kohalikku filmitootmisesse.

Taani Filmi Instituudi aastaeelarve on 70 miljonit eurot, aga kui kohustus voogedastusplatvormidele hakkab praktikas tööle, siis tuleb tootmisesse juurde ligi 30 miljonit eurot.

Suurematest globaalsetest platvormidest jõudis Eesti vaatajateni äsja Disney+ ja kohe jõuab ka HBO Max. Juba pikalt ka Eestis kättesaadav olnud Netflix on pidanud oma positsioone teistele loovutama. Ometi ei tohi riik lubada rahvusvahelistel voogedastusplatvormidel ainult siinselt turult vaatajaid haarata – nad peavad võtma ka vastutuse ja kohustuse kohaliku toodangu valmimise eest, sh panustama näiteks uute „Melchiorite“ tootmisse. Praegu on AVMSD Riigikogus vastu võetud üksnes miinimumnõuetega, mis tähendab, et kohustusi voogedastusplatvormidele pole seatud. Riigikogu liikmed võiksid direktiivi viia sisse täienduse, mis võimaldaks globaalsete platvormide tulust osa saada, et Eesti filmitegijad ei peaks igal aastal taotlema riigieelarvest lisavahendeid.

Kohustused platvormidele on kehtestanud 14 Euroopa riiki kas siis lõivude või otseinvesteeringute vormis, võttes aluseks voogedastusplatvormi aastakäibe või liikmesriigis teenitud brutotulu. Kohustuste suurusjärk on riigiti erinev. Näiteks lõivud ulatuvad poolest protsendist Tšehhis kuni 5,15 protsendini Prantsusmaal. Viimati seadis kuueprotsendise lõivu sisse Taani. Cannes'i filmifestivalil esitleti seda kui Taani filmi suurt võitu, sest see võimaldab jätkuvalt toota väga ambitsioonikaid ja kõrgel tasemel rahvuslikke filme. Taani Filmi Instituudi aastaeelarve on 70 miljonit eurot, aga kui kohustus voogedastusplatvormidele hakkab praktikas tööle, siis tuleb tootmisesse juurde ligi 30 miljonit eurot.

Eesti saaks lõivu sisseseadmisel enda filmide tootmisele juurde kaks kuni kolm miljonit eurot aastas. See oleks meile märkimisväärne tulu ja annaks lisaks ka kindlustunde tegijatele, et Eesti film jääb püsima.

Taani on väike riik, aga ka julge, ettevõtlik ja päriselt tulevikku vaatav. Eesti ei peaks olema vähem julge, vaid võtma Taanist eeskuju ja nõudma turult oma osa. Eesti film on seda väärt.