Pireti lugu. Läbipõlemisest skisofreeniani: pea sassi ajamisele aitasid kaasa spirituaalse maailma tundma õppimisel kadunud piirid

Soov üksinda kõigi eraeluliste raskustega hakkama saada viis endise ajakirjaniku tasapisi täieliku töövõimetuseni.

Sellest on möödunud üle viie aasta. Piret räägib oma lugu, et näidata, kui kerge on pideva psüühilise pinge all end kaotada. Ja kuidas on võimalik selle diagnoosiga elus hakkama saada.

Piret Peensoo (47) nimi on sadade Õhtulehe ja Eesti Päevalehe artiklite all. Piret on alati olnud naerune, lahke ja hakkamist täis. Ühe endise kolleegi sõnul oli Piret kõige sõbralikum inimene, keda ta teab, kes lõi enda ümber alati hea õhkkonna. Ta kasvatas üksinda tütart ja suutis panka veenda, et jaksab ka üksikemana maksta eluasemelaenu. Läks lapse kõrvalt ülikooli, tegi karjääri ja sai toimetajaks. Kui ta 2010. aastal koondati, pühendus juba mitu aastat huvi pakkunud kunstiteraapiate õpingutele.

Ei, Piret ei tarbi alkoholi, muid meelemürke ega suitseta. Kui tema tütar lõpetas 2015. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga, kutsuti ka Piret aulas kõigi ette ja ulatati tänukiri. Kõik aplodeerisid tublile emale. Ent Piret oli kohmetu.