Kunstnik Oliver Ressler: „Mind ajab naerma poliitikute jutt, nagu oleks kliimakriis mingi uudis“

Tallinna Kunstihoones isikunäituse avanud Austria kunstniku Oliver Ressleri loomingu keskmes on kliimaõiglus, sotsiaalsed protestiliikumised ja kollektiivne vastupanu neoliberaalsele kapitalismile. Temaga rääkis Kadri Karro.

„Mulle ei meeldi kasutada termineid nagu „kliimamuutus“ või „globaalne soojenemine“. Minu meelest ei kirjelda need praegust olukorda kõige selgemalt. Aafrika tuntumaid kliimaaktiviste, Nigeeriast pärit Nnimmo Bassey, kes sai paari aasta eest alternatiiv-Nobeli, ütleb ühes mu filmis, et tema asendaks mõiste „globaalne soojenemine“ mõistega „globaalne põlemine“. Sest sellel, millega nemad seisavad silmitsi Sahara-taguses Aafrikas, pole soojenemisega enam mingit pistmist. See on põlemine.“

Nii räägib Austria kunstnik Oliver Ressler, kes avas möödunud nädalal Tallinna Kunstihoones isikunäituse „Tõkestades mandrijääd“. Ressler, kelle filmograafia koosneb peagi juba 40 filmist, näitab ka Tallinnas paljusid oma olulisi videoteoseid, mis viivad vaataja nii Saksamaal asuvasse Hambachi metsa, kus paarsada inimest elab juba kümme aastat puude otsa ehitatud majades, et takistada Saksa energiahiidu RWEd ürgmetsa maha raiumast, kui ka Vaikses ookeanis asuvale Nauru saarele, kunagisse troopilisse paradiisi, millest Austraalia ekspluateeriv tegevus on teinud reostunud kõrbe, kus hoitakse poolsalajastes laagrites põgenikke, keda Austraalia oma vetesse, ammugi oma riiki lasta ei taha. Ressler näitab meile alternatiivset isemajandavat kogukonda ZAD Prantsusmaal Nantesi lähedal; kuuleme, mida kunstnikud arvavad enda osalemisest kliimaõigluse liikumises; saame võimaluse jälgida, kuidas Hispaanias valmistutakse massiliseks kodanikuallumatuse aktsiooniks.