Maria Rahamägi: Haridussüsteemi üle ei saa otsustada üksnes kool või ministeerium

Kõik need ajast ja ruumist sõltuvad piirangud jätavad õpilaste vajadused ja huvid tagaplaanile.

Koolid peavad valikaineid pakkuma, aga reaalsuses on asi mõistagi keerulisem. Valikkursuste eelistuste põhjal moodustatakse grupid, kuid üle- või ka alatäitumise korral läheb käiku õpilaste teine ja kolmas valik, mõnel juhul tuleb ka ümber valida. Kui näiteks grupp on täis 15 õpilasega, aga 2/3 Eesti gümnaasiumidest on alla 100 õpilasega, siis mida vähem on õpilasi, seda keerulisem on igasuguseid lisavõimalusi pakkuda.

Lisaks mängib rolli, kellega üldse on koolil selles piirkonnas koostööd teha – erialaspetsialistil on mugav anda keset tööpäeva külalistunde Tallinna kesklinnas, mitte aga väiksemas maakoolis kontorist kaugel.

Haridusinnovatsiooni üheks suurimaks takistuseks ongi praegune koolikorraldus. Valikainete kättesaadavus sõltub õpetajate olemasolust ja vabadest klassiruumidest. Päästerõngaks on distantsõpe.