Anne Vetik käis lemmikloomade juhitud tundides: „Rotte ei koti ühiskondlikud kokkulepped“

Istun koos teiste homo sapiens'idega heinatoolidel. Me vaatame koer Lanat ja koer Lana vaatab meid. Tema inimesest elukaaslane ja eestkostja räägib meile Lana iseloomust ja hobidest. Mul on tunne, et Lanal on veidi ebamugav temale suunatud pilkude pärast – loomadele ei meeldi otsene silmkontakt, nad tunnevad end siis ohustatuna, äkki tuleb keegi kallale ja hammustab või midagi. Kuigi eks nagu inimesedki, on koerad kõik erinevad, mõni pelgab aktiivset tähelepanu rohkem, mõni vähem. Minu koer Piibu on reeglina teda vahtivate inimeste suhtes ükskõikne, samas väldib alati võõraid käsi, võõra inimese pai tundub talle imelik. Selles osas oleme Piibuga sarnased, võõrad käpad mulle ei meeldi; kui pooltuttav tuleb kohtudes kallistama, tunnen end alati kohmakalt, tahan uriseda ja hambaid näidata.