KUNST | Merike Estna kui Eesti kunsti ametlik nägu

Merike Estna näitusest „Muld ei hoia meie armastust“ kirjutab Rebeka Põldsam.

Merike Estna isikunäitus Kai kunstikeskuses on elamus kõigile maalikunsti gurmaanidele, keda erutavad meisterlikud värvikatsetused ja kes ootavad kunstinäituselt erilist, pidulikku õhkkonda. Näitusel ringi jalutades tuli mulle pidevalt meelde Kaido Ole, samuti virtuoosne pintslimeister, kes teeb lõuendile igasugu olendeid. Ent erinevalt Estnast, kelle maalid mõjuvad pigem lüüriliselt, viskab Ole enda üle kohati üsna kummalist nalja. Igal juhul – kellele meeldib Kaido Ole looming, seda võiks ka Merike Estna sügavalt kõnetada.

2014. aastal kureeris Merike Estna koos Kati Ilvesega Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti saalidesse grupinäituse „Mina kui maal“ ja esines samas isikunäitusega „Sinine laguun“. Estna katsetused mõjusid kogu grupi kõige põnevamate ja erilisematena, eriti maalitud raamatud, mille mustrit sai sõrmega tunda ka läbi valge kinda. Tookord oli selge, et Estnal on hea hoog sees ning ta ongi uute tehnikate ja motiividega katsetamist viimasel kaheksal aastal jätkanud. Uus näitus „Muld ei hoia meie armastust“ teeb sellest vahekokkuvõtte – mustrid raamatutest on nüüd kihiti maalidel uusi kujundeid loomas.