Miks oma ettevõte Võrru viia?

Võru linnas Luha ja Roopa tänava vahelisel alal arendatakse 5,5 ha suurust Võrusoo tööstusala, millel on perspektiivi tulevikus laieneda ligi 40 ha. Tööstusala arendamise juhtrollis pole mitte ettevõtjad, vaid linnavalitsus. „Kes siis veel kui mitte omavalitsus ei peaks olema huvitatud sellest, et inimestel oleks kohapeal tööd?“ küsib Võru linnapea Anti Allas retooriliselt.

Anti Allase sõnul on ettevõtlus üldisemalt muutumisjärgus, tööstusettevõtted otsivad võimalusi mahtusid suurendada ja efektiivsemaks muutuda. Selleks ei piisa enam nõukogude ajast pärit vanadest tootmishoonetest ja taristust, vaja on nüüdisaegset keskkonda tootmise korraldamiseks ja arenemiseks.

„Võru asub Eestimaa kagunurgas ja siin ei toimu protsessid nii kiiresti kui pealinna ümbruses. Samas on Võru tugev tõmbekeskus. Meil on töökohti rohkem kui töötegijaid ja seetõttu pakume tööd inimestele piirkonnas laiemalt. Kohaliku tõmbekeskusena lasub meil kohustus ka ettevõtlusele soodsat keskkonda pakkuda ja arendada. Ettevõtted on väga huvitatud, et saaksid koonduda ühte kohta, kus on tööks vajalik taristu, aga ka koostöövõimalused teiste ettevõtetega ja vajalikud teenused. Töökohad ja aktiivsed ettevõtjad on piirkonna arengu edu alus,“ kinnitab Allas.

Omavalitsusena oleme huvitatud, et inimesi tuleks piirkonda juurde ja et neil oleks siin head töö- ja elutingimused.

Võru linnal on tööstusalade rajamisel pikaajaline kogemus. Aastatel 2010–2012 rajati koostöös eraettevõtjatega Võrukivi tööstusala. Linn rajas sinna tee, kommunikatsioonid ja tagas veevarustuse ja kaugkütte. Ka kunagise KEK-i territooriumilt ostis linn maad, et saaks tööstusalale korraliku juurdepääsutee ja vajaliku taristu rajada. „Ilma kaasajastatud taristuta oleks ettevõtlus selles piirkonnas hakanud känguma, sest eraettevõttele oleks selle rajamine üle jõu käinud,“ selgitab Allas.

Võrukivi tööstusala ei täitunud ühe hetkega, vaid vajas veidi aega. Allase arvates on see loomulik, et suurtest keskustest kaugemates piirkondades ei toimu need protsessid nii kiiresti.

Võrusoo arenduse esimene etapp

Võrusoo tööstusala I etapi projekti kogumaksumuseks on 1 428 292 eurot, millest 214 244 eurot on Võru linna omaosalus. Summale lisandub riigilt maade ostu maksumus 192 900 eurot. Projekti toetuse osa katab piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusprogramm Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Arendusprojekti esimeses järgus loodab linn umbes aastaks 2026 seitsmel esimesel tootmiskrundil näha Võrusoo tööstustalal tegutsemas vähemalt kaheksat ettevõtet 75 töökohaga.

Tulevikus võib aga alal end sisse seada veel 20-30 ettevõtet, kes saavad pakkuda tööd 200–500 inimesele.

Võrusoo tööstusala lähiümbruses asuvad linna suuremad 54 tootmisettevõtet, kus on ka oluline tööjõu potentsiaal. Praegu tegutsevad lähedalasuvatel ettevõtlusaladel näiteks ligi 300 töötajaga Cristella VT OÜ (sügavkülmutatud pagari- ja kondiitritooted), 60 töötajaga Wermo AS (mööblitootmine), Valio Eesti AS Võru Juustutööstus ja Võru Hallid AS (metallkonstruktsioonide tootmine).

Tööstusalal käivad praegu ehitustööd ja 17. oktoobriks oodatakse pakkumisi esimesele seitsmele krundile. „Eks siis ole näha, milline on ettevõtjate huvi. Projekti mõned aastad tagasi ette valmistades olid ettevõtted kaasaegsesse tööstuskeskkonda kolimisest väga huvitatud, kuid võimalik, et muutunud majandusolud ja kriisiaeg on plaanidesse korrektiive teinud,“ sõnab Allas. Samas tõdeb ta, et majandusele ongi omased tõusud ja langused ning hetkeolukord võib kruntide täituvust üksnes aeglustada, kuid nõudlus nende järele püsib sellegipoolest.

Algtingimused on krundiostjaile väga soodsad. Ostuga kaasneva hoonestusõiguse alghind (4 eurot ruutmeeter) on turuhinnast 2-3 korda madalam, samal ajal võtab ettevõtja krunti arendades endale kohustuse rajada vajalikud tootmishooned, tootmine käivitada ja eelnevalt linnaga kokku lepitud arvu töökohad luua.

Omavalitsuse abi on vajalik

Linnapea sõnul ei solgita turgu ettevõtjale soodsate tingimuste pakkumisega, vaid likivdeeritakse turutõrget, mis on tekkinud regioonide ebaühtlasest arengust: „Olen veendunud, et Eesti liberaalne majandussüsteem on veidi mööda pannud. Näen meie sõpruslinnade kogemusest Soomes ja Prantsusmaal, et omavalitsuse roll nii tööstus- kui elamuarenduse vallas on märksa olulisem kui meil Eestis. Siin kagunurgas ja muudes kaugemates piirkondades, kus vaba turg väga ladusalt ei toimi, peabki omavalitsus rohkem panustama keskkonna väljaehitamisse. Seetõttu oleme panustanud ka eramuehitusse. Selle näiteks on kaheksa noorperedele mõeldud soodsa krundi müümine, kuhu pere saab kodu rajada. Samuti liiguvad mõtted vajadusele täiendavalt arendada eramupiirkondi ja ka üürimaju. Omavalitsusena oleme huvitatud, et inimesi tuleks piirkonda juurde ja et neil oleks siin head töö- ja elutingimused. Arendustega ei soovi me eraettevõtjate tegemisi takistada, vaid nendega koostööd teha. Sellest põhimõttest lähtuvalt oleme koostanud pakkumiste tingimused.“

Võru tööstusalale oodatakse kõiki ettevõtteid, kellele loodud tingimused sobivad ning kes loovad siia juurde uusi töökohti. Pakkumisel on 7 krunti vahemikus suurusega 6000-10 000 ruutmeetrit.

Kagu-Eestil on palju potentsiaali

Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu- ja turismisuunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetentsid. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid.

Kagu-Eesti eelised tööstusalade arendamisel:

• Piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti piirneb lõunast Läti Vabariigi ja idast Vene Föderatsiooniga ning sobib seetõttu piiriüleseks äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid.

• Tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat.

• Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistus ja tugiteenused – piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigis maakonnakeskustes tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele.

• Hea loodus- ja elukeskkond ja tugev piirkondlik identiteet – Kagu-Eesti turvaline ja ilusa loodusega elukeskkond koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustab soodsa pinnase uutele tulijatele.

Vaata lähemalt.

Artikli ilmumist rahastas Kagu-Eesti programm.