Venemaa provokatsioon Eesti vastu ehk kuidas tekkis Kingissepa linn

Saja aasta eest mais nimetati Vene linn Jamburg ümber eesti kommunisti Viktor Kingissepa järgi. Nagu Ivangorodi tankimonument praegu, oli ka toonane provokatiivne samm mõeldud Eesti ärritamiseks.

Kahekümnendate aastate alguses võttis Venemaa võitluses Eestiga kasutusele uue taktika. Käivitati raevukas ja massiivne Eesti-vastane propaganda ning hakati Venemaal viibivaid Eesti kodanikke, sealhulgas diplomaate, pantvangi võtma. Nimelt, kui Eestis püüti kinni mõni tähtsam kommunist, arreteeris eriteenistus tšekaa Venemaal omakorda eestlasi, keda siis süüdistati kas spioneerimises või spekuleerimises. Need inimesed olid vahetuskaup, keda kasutati sissekukkunud kommunistide päästmiseks.

Eriti suur kisa-kära algas Venemaal siis, kui ööl vastu 3. maid 1922 tabati Tallinnas kommunistide juht Viktor ­Kingissepp. Nüüd olid eestlased targemad: Kingissepp lasti veel samal ööl välikohtu otsusega maha. Nii ei jäänud Venemaale enam võimalust Kingissepp pantvangide vastu välja vahetada. Küll aga arreteeriti Eesti diplomaatilisi töötajaid kättemaksuks. Ja käivitati seninägematu Eesti vastane propagandakampaania, mille tipuks oli Jamburgi linna ümbernimetamine Kingissepaks. Rahvusarhiivis säilitatakse kuulsa fotograafi Carl Bulla poja Viktori haruldast reportaaži sellest.