FILM | Irooniline, sümbolistlik ja pillavalt groteskne „Kurbuse kolmnurk“

Andres Maimik analüüsib Ruben Östlundi sotsiaalset satiiri „Kurbuse kolmnurk“, mis võitis tänavu Cannesis Kuldse Palmioksa.

Tekst sisaldab spoilereid, seega soovitame seda lugeda pärast filmi vaatamist.

Ruben Östlund armu ei anna. Ta on biheiviorist, kes eksperimenteerib laste („Mäng“, 2011), keskklassi tuumikperekonna („Vääramatu jõud“, 2014), intellektuaalide („Ruut“, 2017) ja nüüd ka ülemklassi peal („Kurbuse kolmnurk“, 2022). Iga kord saadab ta oma esindusliku tegelaste valimi olukorda, mis kujutab endast moraalset lõksu. Kiht kihi haaval rebitakse tsiviliseerituse normatiivide alt välja alasti armetu algolemus, lammutades samal ajal katsealuste staatust, kindlustunnet ja enesehinnangut.