POLIITIKARADAR | Kolmikliidu kokkuleppimise hind - miljard eurot
(36)Tänane menüü: Eelarve riigikogus, uus valitsus peaaegu kahekordistas eelarvemiinuse; kuidas sündis Kaja Kallase erakorraline pöördumine; EKRE toetus kasvab püstloodis.
Poliitikaradari saad enda postkasti tellida siit: https://ekspress.delfi.ee/z/poliitikaradar_uudiskiri/
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus kulutab mis mühiseb. Riigieelarve oleks „vaid“ kahe protsendi jagu miinuses, kui ei oleks otsuseid, mis valitsusel on tulnud teha esiteks selleks, et selle võimuliidu üldse kokku saaks ning selleks, et reageerida Venemaa agressioonile ja Ukraina põgenikevoolule. Kõigi nende otsuste toel on eelarvemiinus järgmisel aastal peaaegu kaks korda suurem.
Meie kallis valitsus
Neljapäeval andis valitsus riigieelarve üle parlamendile. Enam kui 500-leheküljeline seletuskiri on nüüd avalik ja kõigile lugemiseks. Ilmselt ei kulu kaua kui sealt hakkab ilmnema huvitavaid detaile ja otsuseid. Aga ühe väga huvitava osa saab kohe välja tuua.
Mis juhtus? Eelarvenõukogu kritiseeris hiljuti teravalt rahandusministeeriumi majandusprognoosi, kuna see ei arvesta juba sisuliselt otsustatud suuri kulutusi palkade suurendamiseks, peretoetuste tõstmiseks, tulumaksukoormuse vähendamiseks ning ka muid kulusid ja investeeringuid, eelkõige riigikaitsele. Selliselt näidatakse riigi rahanduse seisu paremana.
Samas pole prognoosid kunagi arvestanud kulutusi, mis pole seadustena vastu võetud. Nüüd lisas rahandusministeerium eelarvele lisastsenaariumi, mis neid kulutusi arvesse võtab.
Mis selgub?
Umbes miljard eurot suunab valitsus nende otsustega majandusse juurde, suur osa miljardist ei tekita siin lisandväärtust, vaid „lekib“ impordi kaudu Eesti majandusest välja.
0,5 protsendipunkti võrra kiirendavad need otsused 2023. aasta majanduskasvu.
Kui muidu prognoositi järgmise aasta hinnakasvuks 6,7%, siis valitsuse otsused vähendavad seda 0,3% võrra. Aga kasvatavad 0,4% võrra 2024. aasta hinnatõusu.
Valitsuse nominaalne eelarvepositsioon on algse prognoosi järgi 2% miinuses. Valitsuse otsused kasvatavad selle miinuse 3,8%-ni.
Mida see kokku tähendab? Riigi rahandus saab olema järgnevatel aastatel püsivas puudujäägis. Maksulaekumised katavad sellest osa, aga laenu tuleb juurde võtta. Võlga lisandub peaaegu 800 miljonit eurot, millega võlakoormus on juba väga lähedal 20%-le SKPst. Sisuliselt võib öelda, et praeguse valitsuse kokkuleppimine läheb meile maksma miljard eurot. Tõsi, suur osa sellest rahast on kaitseinivesteeringud, mis tulnuks ilmselt ka teistsuguste valitsustega. Nagu ka mingil kulul energiatoetused.
Aga väga suur mõju on ka peretoetuste tõusul, hooldekodude maksumuse katmisel ja muudel kulutustel, ilma milleta üks või teine osapool selles koalitsioonis osalenud ei oleks. Ja need on kulud, mis pole ühekordsed, vaid püsivad. Ja kasvavad ajas aina suuremaks. Kallis on see valitsus meile, väga kallis.
EKRE rakett startis, kauaks kütust?
Lähenevate riigikogu valimiste suur võitluspaar hakkab kuju võtma juba ka toetusnumbrites. Hetkel pole näha, et veel keegi sekkuks võitlusse valimiste võitmise nimel.
Mis juhtus? EKRE reiting ronib üles tõusunurgaga, mis ajaks ka profiratturid sadulast püsti. Suve keskpaiga 19% pealt on EKRE Norstati küsitluse tulemustes kerkinud 26% peale. See viimane on EKRE aegade parim tulemus.
Mida sellest järeldada? EKRE sõnumid tabavad valijatel õiget närvi. Kuna partei toetus nii kõrge pole varem olnud, on nad juurde võitnud uusi toetajaid. Kuna Reformierakonna toetus on languses, võiks refleksist järeldada, et EKRE kasvab oravate arvelt. Aga üldine teadmine erakondades endis on, et EKRE ja Reformierakond omavahel valijaid ei vaheta. Kummagi erakonna toetajaid on selleks liiga erinevad, nad leiavad oma teise eelistuse mujalt.
Reformierakonna toetus on viis nädalat korralikus languses. 35% toetusest on saanud 30% ja lühiajaline trend on alla. Probleem? Suuresti mitte, oravate tavaline tase on kuskil 27%.
Mis saab edasi? Praegu ostavad ja müüvad valijad nende kahe potentsiaali. EKRE lubab kõike ja natuke rohkem ning kuna seda tehakse õige koha peal ehk energeetika ja hindade küsimuses, siis see köidab ja seda ostetakse. Ja samal ajal tähendab eeldab see, et peaministripartei tegevuse tulemustesse ei usuta ja seda müüakse.
Kui aga peaks selguma, et talv ei tule kõige hullem, valitsuse kehtestatud toetused aitavad, siis ühel hetkel enne valimisi võivad teod maksta rohkem kui sõnad. Selleks aga peab Reformierakond õnnestuma, nii enda tegevuses kui EKRE mahatampimises. EKRE peab suutma näidata, et oravate teod liiga vähe, ükskõik, millised need on. Kuna üksteiselt valijaid ei röövita, siis kokkuvõttes võidavad sellest eesootavast kahevõitlusest mõlemad.
Aga teised? Eriliste muutusteta, kuid öelda võib, et…
Keskerakond on lekke kinni toppinud ja pole praegu enam sügavamale vajunud. Lühike trend on kergelt üles, aga kas senine pikk langustrend on murtud, on veel vara öelda.
Isamaa on ikka stabiilselt 7% lähedal, muret võiks teha suve lõpust kestev väike trend alla. Mis on kummaline, arvestades, et Isamaa mitte ainult ei saanud võimuleppesse hulga oma asju, vaid on suuremad neist juba ka ellu viinud või väga lähedal sellele.
Sotsid samuti 7% juures, aga grammike stabiilsemalt kui Isamaa, kuigi trend on samuti suve lõpust kergelt alla.
Eesti 200 kevadest languses olnud toetus on nüüd samuti stabiliseerunud napilt 10% alla. Näis, kas uue esimehe valimise kampaaniaperiood toob neid rohkem pilti tagasi.
Parempoolsed on Norstati küsitluses teist nädalat erakonnana sees ja näitavad 1% toetust.
Peaministri pöördumise anatoomia
Eelmise nädala neljapäeval esines peaminister Kaja Kallas ETVs erakorralise pöördumisega, mida on analüüsitud kogu järgnenud nädala.
Mis juhtus? Vähemalt pöördumise sisu järgi otsustades ei juhtunudki suurt midagi. Kallas esines viis minutit enne Aktuaalset kaamerat pöördumisega, kus peatus välkõppuse teemal, Venemaa mobilisatsiooni, elektrikatkestuse ohul ja tuumarelva kasutamise ohul.
Mida see pidi tähendama? Kallas tahtis anda rahustavat sõnumit, kuna eeter oli täis mobilisatsiooniuudiseid ja muud ärevaks tegevat. Opositsioon aga - ning üllatuslikult ka oravate valitsuspartnerid - leidsid, et hoopis Kallas oli see, kes oma pöördumisega ärevust takka õhutas.
Kuidas siis oli? Lühike kronoloogia sündmustest on järgmine:
Peaminister Kaja Kallas saab ülevaate julgeolekuolukorrast. Seal on mitmeid teemasid, teiste seas oluliselt kasvanud oht, et Venemaa katsetab Kaliningradi oblasti elektrivõrgu saartalitlust. Teisisõnu ühendab Balti riigid oma sünkroniseerimisalast lahti.
Selle, lisaõppekogunemise alguse ja Venemaaga seotud info peale tekib küsimus, kas peaminister peaks esinema rahustava sõnumiga ja rahvast ette valmistama.
Pöördumise plaanist räägib Kallas teistele ministritele kabinetinõupidamisel, mis algab kell 16. Aruteluks see ei kujune, vaid kuskil kümne minuti jooksul annab peaminister teistele teada, et kavatseb pöördumise teha ja kirjeldab, mis teemadel plaanib peatuda.
On ministreid, kes arvavad, et sellist pöördumist hetkel vaja ei ole, sellel poleks mõtet ega oodatud efekti.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo ja peaministri büroo valmistavad ette pöördumise teksti.
Pöördumise salvestamine ERRis on planeeritud umbes kella 19 ajal.
Kuskil kella 18 ajal kui kabinetinõupidamine lõpeb, on selgunud, et Venemaa võib Kaliningradi lahtiühendamise katse siiski ära jätta. Sajaprotsendilist kindlust pole aga selleski. Kuid pöördumise toimumine on otsustatud, muud teemad on endiselt aktuaalsed, kuigi kõige akuutsem põhjus pöördumist teha enam nii akuutne ei ole.
Nii lähebki eetrisse pöördumine, kus mitu erinevat teemat: Venemaa mobilisatsioon ja samal ajal toimuv Eesti lisaõppekogunemine „Okas“, Eestis elavate inimeste hoiatamine Venemaa nimel sõtta mineku eest, Venemaa tuumarelvaähvardus, ohupilt Eestis ja ka elektrikatkestuse oht ning valmisolek selleks.
Kõik ülejäänud teemad ja nendega seotud sõnumid ei pakkunud uudist, küll aga oli selleks elektrikatkestuse võimaluse esiletõstmine.
Mida sellest järeldada? Üldiselt mitte midagi muud kui et pingelised ajad ja kiiresti muutuvad olud toovad vahel kaasa segadust. Pöördumise sisus kõlanu vaevalt kellelgi mööda külgi maha jooksis, vajalik info, isegi kui korratakse ei tea mitmendat korda. Aga kas kõnes kõlanu õigustas sellist pöördumise vormi? Pigem mitte.
Ajalugu. Eelmine peaminister Jüri Ratas tegi neli erakorralist pöördumist. Neist esimese koroonapandeemia tõttu eriolukorra väljakuulutamisele järgnenud päeval 2020. aasta 13. märtsil. Ka eriolukorra lõppemisest 2020. aasta 17. mail teatas Ratas telepöördumisega. Nende vahele jäi veel kaks koroona leviku olukorda kirjeldavat pöördumist.
