USA mängis Obama ajal läbi Venemaa rünnaku ühe Balti riigi vastu

Kui nurka surutud Putin otsustab Ukrainas kasutada tuumarelva, siis mis saab edasi? Musta stsenaariumi täitumise korral annavad Kremlile omapoolse vastulöögi Ameerika Ühendriigid. Vähemalt selline on USA liitlaste ootus.

Aastal 2020 avaldas USA publitsist Fred Kaplan raamatu „The Bomb“ ehk „Pomm“, milles kirjeldab Ameerika Ühendriikide tuumapoliitika ajalugu alates Harry Trumanist kuni tänapäevani. Kaplani sõnul on nii sõjaväelased kui ka riigiametnikud läbi aastate korrutanud, kuidas Ameerika tuumapoliitika on rajatud vastulöögi andmise põhimõttele (second-strike deterrence): kui vaenlane tuumarelvaga ründab, vastatakse neile samaga. Tegelikkuses on USA alati lähtunud esimese ennetava tuumalöögi andmisest, olgu siis tegu sissetungiga liitlase territooriumile, bioloogilise või ulatusliku küberrünnakuga.

Oma valimiskampaania ajal kuulutas Ühendriikide president Joe Biden, et USA „ei vaja uusi tuumarelvi“. Tuumarelvade ainsaks eesmärgiks pidi jääma vastaste heidutamine.