Kostüümide ja asjadega on nagu on, aga tundeid siiski kontrollida ei saa. Ma usun, et ikka on veel neid emotsioone, mida keegi pole Tartu Uues Teatris tundnud; ka mina tabasin end uutelt tunnetelt, vähemalt ma ise usun nii. Esimest korda mõtlesin lavastust vaadates, et kas see on nüüd mingi etapi lõpp ja kokkuvõte. Või siis uue algus Tartu Uues Teatris? Tartu Uue Teatri essents, juubelilavastus, hüvastijätt? Või rohelavastus, kus midagi juurde ei toodeta, ka mitte tundeid, elamusi? Kindlasti on „Stereo“ kummardus kostüümikunstnikele, lavastuskunstnikele, rekvisiitoritele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid