Ohh... olukord oli ikka selline, et kõik tundus kaela kukkuvat. Riiki tegelikult ei olnud olemas, oli ainult põhiseadus (jõustus 3. juulil 1992 – Toim.). Riik tuli üles ehitada ehk põhiseadus käivitada.

Kiirelt sai selgeks, et kõik, mida me teeme, muutub pretsedendiks, järgmised (Eesti riigijuhid – Toim.) hakkavad seda järele tegema. See pani kõva pinge peale. Kes esimesena istub, kes uksest sisse läheb, kõik muutus kuidagi tähenduslikuks. Kuidas tähistada vabariigi aastapäeva? Nii on tegelikult ka läinud, et kõik see muutuski traditsiooniks.

Kuidas käis esimese taasiseseisvunud Eesti valitsusliidu koostamine olukorras, kus Riigikogus oli teie häälte ülekaal minimaalne?