Vene kindralid tahtsid Baltikumist teha „päris Venemaa“

Esimese maailmasõja ajal oli Vene marurahvuslaste unistuseks viia Eestis läbi etniline puhastus. Lahti tulnuks saada baltisakslastest ning polnuks paha veidi ka eestlasi rappida.

Mida teha vaenuliku riigi kodanikega sõja ajal? Inimestega, kes räägivad vaenlase keelt ja võib olla on vaenlasega ühte meelt? I maailmasõja puhkedes kuulutati Eestis ja Lätis elavad baltisakslased koheselt vaenlasteks, keda Vene võimud taga kiusama hakkasid. Kahtlasteks arvati eestlased-lätlasedki. „Esimese maailmasõja ajaks sisaldas sakslasena elamine või saksa nime kandmine juba iseenesest riigivastasuse alget,“ kirjutab ajaloolane Aadu Must oma uurimuses „Muutugu ja kadugu!“ (2016). Puhkes nõiajaht, mida õhutas ja vedas Vene sõjaväe juhtkond.

Toimus omamoodi köievedu Venemaa ja Saksamaa vahel, kus köieks oli Baltikum. Venelased tahtsid selle Läänemere-äärse maatüki puhastada ja sulatada impeeriumisse, sakslased aga eraldada ja muuta Saksamaast sõltuvaks puhvriks. Kahe suurriigi verise tüli keskel olevate baltisakslaste seas oli nii neid, kes olid ustavad tsaaririigile kui ka neid, kes toetasid Baltikumi annekteerimist ja ühendamist Saksamaaga. Järgnenu väärib Ukraina sõja taustal meenutamist.