POLIITIKARADAR | Poliitikute tekirebimine ja gaasikäkk

Tänane menüü: LNG laeva Eestisse toomine jooksis lörri, Isamaa ja sotsid ähvardavad panuseid tõsta, Reformierakond lõi julgeolekukaardi lauale.

Mõnikord on nii, et kui probleemi lahendamiseks võtta ei ole, tuleb see välja mõelda. Mõnikord on probleem olemas, aga pole piisavalt suur, et selle lahendamine paistaks võimsa saavutusena. Siis tuleb see probleem ise suureks teha ja edukalt lahendada.

Poliitikaradari saad enda postkasti tellida siit: https://ekspress.delfi.ee/z/poliitikaradar_uudiskiri/

Aga siis ka tõesti edukalt, sest kui seda ei suuda, oled kaelani iseenda kaevatud augus ja tuleb hakata probleemi jälle väiksemaks rääkima. Eesti gaasitarbimisega paistab olevat nii, et tarbimine 3,5 teravatt-tundi aastas on kas väga suur või üsna väike vastavalt sellele, kas see gaasikogus peab olema probleem või mitte.

Selle mõistukõne järel asume asja kallale.

Poliitikud mängisid iseennast pikali

LNG laeva Paldiski vastvalminud haalamiskai äärde ei tule. Suurim segadus paistab olevat, kas see teadmine on olnud üllatus või mitte.

Mis juhtus? Soome ja Eesti majandusministrid said kokku ning Eesti minister Riina Sikkut astus avalikkuse ette sõnumiga, et LNG laev läheb Soome, mitte ei tule Eestisse Paldiskisse. Veel lisas ta, et talle oli juba suvel ametisse astudes selge, et ilmselt laev läheb Soome.

Miks see on oluline? Ongi küsimus, kas on oluline. Varem jätsid poliitikud mulje, et on väga oluline, et Eestisse tuleks LNG vastuvõtuvõimekus (ehk kai) ja ka LNG laev. Nüüd öeldakse, et see laev nii oluline ka ei ole, see võib seista ka Soome kai ääres, tähtis on, et meil on toruühendused ja gaas saab liikuda.

Mis seis siis on? Järgnevalt mõned tsitaadid, mida on öeldud varem ja mida öeldakse nüüd.

Varem:

• Taavi Aas, majandusminister, 07.04.22: „Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu.“

• 29.04.22: Eesti ja Soome sõlmisid LNG ujuvterminali koostööleppe. Ujuvterminal tegutseb edaspidi riigis, kelle taristu (haalamiskai) valmib kiiremini ning edaspidi paikneb Inkoo sadamas.

• Kaja Kallas, peaminister, 11.05.22: „Lõpetame Venemaalt gaasi ostmise ja peame saama selle võimekuse, et meil oleks olemas LNG, mis oleks alternatiivne allikas.“

• Kallas, 26.05.22: „Erasektor võttis selle enda peale. Me ütlesime ära Soomele oma kokkulepped, mis meil olid sõlmitud. Erasektor muretseb ise selle laeva.“

• Kallas, 27.05.22: „Soomlastega meil ühiste kavatsuste memorandum on, et kellel esimesena saab haalamiskai valmis, sinna tuleb see laev.“

Nüüd:

• Riina Sikkut, majandusminister, 29.09.22: „Valitsus seda veel arutanud pole, aga lähiajal seda teeme. Mina arvan, et seda peaks tegema (Eestisse tooma oma LNG-laeva).“

• Sikkut 10.10.22: „Oli selge, et võrreldes kevadega, kui tehti kokkulepe, et laev läheb selle juurde, kes esimesena kai valmis saab - et võrreldes kevadega on Soome jaoks olukord muutunud.“

• Sikkut 10.10.22: „Eesti gaasimüüjatele on vähemalt ajutine eelis. Kui meil on gaasi vaja, siis igast LNG laevast mingi osa või teatud osa slottidest on Eesti gaasimüüjate jaoks eeliskasutusega.“

• Kallas, 12.10.22: „Seda laeva ei maksa üle fetišeerida. Tähtis on, kas gaasi varustuskindlus on olemas. Meie riske saab maandada läbi selle, et Balticconnectorist tuleb meile gaas.“

• Evelin Pärn-Lee, konkurentsiameti juht, 13.10.22: „Osade ettevõtjate eelistamine oleks ELi siseturu reeglite vaates pigem problemaatiline.“

Mida see kokku tähendab? Mulje mida varem meile jäeti, on ilmne - ehitame kai, Soomega ühiselt rendime ujuvterminali, mis on gaasi olemasoluks tähtis, ja see tuleb esimesena Eestisse, kuna siin saab kai esimesena valmis. Nüüd on seis, kus kai sai esimesena valmis, aga laeva siia ei tule, sest see on Soome renditud laev, mitte ühine, ning terminal pole enam nii oluline, kuna meil on torujuhe Soomega.

Ja veel. Poliitikute sõnul on kokku lepitud Eesti eelisjärjekord saada terminalist gaasi. See aga ei pruugi olla EL-i turureeglite järgi teostatav. Kaja Kallas ütles Delfile: „Euroopa Liidu reeglitele vaadatakse sõja ja kriisi olukorras väga paindlikult.“ Sama loogikat pikendades võiks ka küsida, mis saab siis kui Soome või Läti vaatavad samuti turureeglitele paindlikult ja hoiavad riigis oleva gaasi oma tarbijatele, mitte ei jaga seda Eestiga?

Miks nii läks? Tundub, et poliitiline tekirebimine, kes saab rahvale LNG-d tuua, lõppes sellega, et tekk on puntras põrandal. Probleem räägiti suuremaks kui see oli ja nüüd proovitakse seda väiksemaks tagasi rääkida.

Mis saab edasi? Esmalt saab Sikkut Keskerakonnalt ja EKRE-lt umbusalduse. See kukub kindlasti läbi, isegi kui koalitsioonis on saadikuid, kes leiavad, et Sikkut LNG laeva teemat kontrolli all hoida ei suutnud. Aga on üsna selge, et laevasaaga praegust tulemust sai pigem mõjutada eelmine valitsus, kus peaminister oli ka siis Kallas, aga majandusminister keskerakondlane Taavi Aas. Selleks talveks Eesti enam omale LNG laeva kuskilt ei saa, neid lihtsalt pole enam saada.

Mis siis saab? Jääb loota, et vähenenud tarbimine, ühendused naaberriikidega ja Eesti varude keskuse soetatud 650 GWh gaasi on piisavad. Muide, eesmärk oli osta 170 miljoni euro eest 1 TWh gaasi, aga raha sai 650 GWh juures otsa. Ja varu asub Lätis Incukalnsi hoidlas.

Kokkuvõtteks. Valitsust see teema ilmselt lõhkuma ei hakka, sest väljapääsuks saab ühiselt süüdistada Keskerakonda, kes hoidis selles küsimuses otsustaval perioodil majandusministri portfelli. Maineliselt näeb see kõik aga läbikukkumise moodi välja, mida opositsioon juba kasutamata ei jäta.

Isamaa ja SDE uued nõudmised

Koalitsioonilepe on alla kirjutatud. Järgmise aasta eelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia on valitsuses heaks kiidetud. Enam koalitsioonil midagi halvasti minna ei saa, kas pole? Saab ikka.

Mis juhtus? Mõlemad Reformierakonna valitsuspartnerid on andnud mõista, et nad võivad tulla lagedale uute soovidega. Võibolla juba riigieelarvesse, mis pole veel seaduseks saanud. Kõik ikka selleks, et toetada inimesi ja ettevõtted energiakriisis. Ehk siis teha rohkem kulutusi.

• Sotside juht Lauri Läänemets ütles Postimehele, et ei saa välistada, et SDE tuleb valitsuspartnerite ette uute toetusmeetmetega ja kui ettepanekud tekivad eelarve menetlemise ajal, siis tuleb neid valitsusliidus arutada.

• Isamaa eestseisus ehk juhatus pakkus välja kolm ideed energiakriisi leevendamiseks, nende seas seada CO2 kvoodile 30-eurone hinnalagi ning laiendada universaalelektri teenust ka keskmise suurusega ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.

Mida see tähendab? Targad õpivad teistelt. Nii nagu oli Keskerakond valitsuse juhtparteina hädas EKRE pidevate uute nõudmistega, oli Reformierakond eelmises valitsuses hädas selle nipi omaks võtnud Keskerakonna pidevate uute nõudmistega. Nüüd on selle triki selges õppinud ka Isamaa ja sotsid. Küll pole selge, kui jõuliselt nad kavatsevad „jah, leppisime kokku, aga olukord on muutunud“ argumenti rakendada. Keskerakond suutis sarnase käitumisega valitsuse lõhkuda, praeguses kolmikliidus kellelgi sellist soovi ei ole. Küll aga saab pärast nõudmiste esitamist oma valijatele tõdeda, et näete, oleksime teinud küll, aga oravad ei lubanud.

Miks see on oluline? Isamaa ettepanekutega on selgem. Kuna need on eestseisuses kinnitatud, pole Isamaa ministritel muud võimalust kui viia need koalitsiooni ette. Ja ettepanekud on sisult konkreetsed. Sotside esimehe jutt on ümaram ja palju vähem konkreetne, kuid kindlasti pole see öeldud lihtsalt ütlemise pärast. Küllap need ettepanekud tulevad. Võib eeldada, et eelarve menetlemine, mis tavaliselt saab lõpu enne jõule, tuleb päris närviline ka parlamendis.

Mis saab edasi? Eelarve seis on pingeline ja kergelt see kokkulepe ei tulnud. Nüüd on küsimus, et kui Isamaa ja sotsid tulevad juurde küsima, kas Reformierakond tahab olla jälle see „ei“ erakond. Ei saa välistada, et oravad mõne asjaga nõustuvad või teevad koguni ise mõne ettepaneku, kuhu veel kulutada. Seadus eelarve mahtu riigikogus muuta ei luba, küll aga tohib kulusid-tulusid ringi tõsta.

Oravad veeretasid kahuri õuele

Reformierakond käis ühena esimestest välja partei valimisprogrammi peatüki. Pole vaja pikalt mõelda, mis teemal see on.

Mis juhtus? Reformierakonna juhatus kiitis heaks valimisprogrammi julgeolekupoliitika peatüki.

Miks see on oluline? Kes iganes tahab valimiste võitmise sihiks seada, peab arvestama, et võidelda tuleb Reformierakonnaga ning eelkõige nende usutavusega julgeoleku teemadel. Seega on ei ole võimalik oponentidel mööda minna sellest, mida oravad riigikaitse teemal lubadusteks on seadnud.

Mis seal leida on?

• kaitsekulud järgmistel aastatel vähemalt 3% SKP-st;

• riigikaitseõpetuse üldhariduskoolis kohustuslikuks;

• kahekordistada nelja aasta jooksul küberajateenijate arvu;

• ajateenistuse reform.

Aga. Leiab ka triviaalsusi: tagada Eesti riigipiiri kaitse, lõpetada laevastike ühendamise protsess, luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks jne. Tegelikult on enamik programmist sellised punktid, mis on juba niigi töös, töösse võetud kas eelmise või praeguse valitsuse poolt. Programmi töörühma juhtis eelmise valitsuse kaitseminister Kalle Laanet, kes mõistagi on kursis, mis suunas liikumine plaanitud on.

Mida see kokku tähendab? Kuna Reformierakond on oma julgeoleku programmiga esimesena väljas, jääb teistel suuresti üle vaid seda rahaliselt üle pakkuda - kõike rohkem ja kiiremini. Mingit uut suunda või teistsugust lähenemist võiks oodata ehk mingil muul ajal, aga kui käib Venemaa sõda Ukraina pinnal, on küsimus suuresti kulutuste suuruses ja nende realiseerimise kiiruses. Teine variant on püüda lükata fookus julgeoleku küsimustelt üldse eemale. Keskerakond seda kindlasti üritab, näiteks inimeste toimetuleku küsimustega.

Lõpetuseks

Olulised teadaanded:

• Kuidas läks Jüri Ratasel esimeses tantsusaates? Väga hästi.