Tihti kõik õpilased teavad, aga õpetaja ei tea - kellegi naeruvääristamist peidetakse õpetaja eest. Kui kellelgi on vanamoodne kell, siis selle üle naerdakse näiteks nii, et õpilased küsivad pidevalt „mis kell on, mis kell on“, aga õpetaja ei tea, et sellel on varjatud tähendus. Lisaks kiusatud tihti ei taha õpetajale rääkida, kannatavad üksinda.

Kool, kus ta õpetab, on muide Kiusamisvaba Kooli loosungiga, aga ta räägib, et igal juhul pole kõiki kiusamisi võimalik seal tabada. Ka KiVa koolides on tehtud enesetapukatseid kiusamise tõttu. Kuidas jõuab asi ühes KiVa koolis nii kaugele?